Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

      Aastakümnete kestel detailidesse süvenedes olime jõudnud nii kaugele, et meile oluliste probleemidena on võidud esitada kas või seda, kus peavad esinema riimis lahkukõlavad häälikud, kas sõna alul, keskel või koguni lõpus. Mõne tähtsusetu kirjaniku veel tähtsuse­tuma teose algallika selgitamine polnud enam mõne jõude asjaarmas­taja mõistlik ajaviide, vaid seegi oli meile üldise tähendusega pro­bleem. […]

Iga ühiskondlik suursündmus on toonud laia ampli­tuudiga võnkeid rahvaste vaimuellu, eriti nende tunnetesse ning kunstiloomingusse, sest on ju viimased teineteisega nii lähedalt seotud. Uute kunstivoolude sünni ja vanade surma algidud peituvad sageli märkamatult just sotsiaalseis liikumisis. Isikliku elu alalhoidmine kui ka riiklik iseole­mine põrkavad aja ja ruumi rööbastel veeredes paratama­tult kokku uute ettenägemata raskustega vähemal või suu­remal määral. Nende raskuste kaasas käijad, olemisvõimalusi riisuvad kriisid põhjustavad seniste tõekspidamiste ümber­hinnangut. Otsitakse ja leitakse uusi elulisi ning kunstilisi tõdesid ja avaldusvorme.

     Möödunud aasta rohkes kirjanduslikus toodangus moo­dustab jutustav proosa ülekaaluka osa. Kui aasta oli ülla­tavalt rikas, siis on ta seda eeskätt proosa tõttu. Muidugi pole see kõik 1926. a. tulemus, sest kalendri poolt pandud piirid pole siin määravad. Elevust ja küllust oli aga läinud aastal küll märksa rohkem, kui oleme seda näinud muidu, ja […]

     (SKITS).   1 Kes on meile, pärastsõja ja pärastrevolutsiooni inimestele, suur Leo Tolstoi? On ta kunstnik, on ta mõttetark, või on ta lihtsalt inimene, kes ikka nii ägedalt nõuab meie sugupõlve huve? Kui möödund aasta sügisel, septembris, pühitseti tema sünni saja-aastast mälestuspäeva, kihas ühemeelselt tema mälestuskuju ümber kogu maailm, ja maakera kõigis mais […]

     1. Eriti meie uuemad kirjanikud on vähe populaarsed. Rahvas tunneb neid vähe. Kes tunneb külas August Allet, Arthur Adson’it või Aleksander Tassa’t? Meil on demokraatne rahvas (nii kõneldakse), kuid aristokraatsed kirja­nikud. Ja pole nuriseda, kui sild nende kahe vahel on nõrk. Prosaiste siiski tuntakse. Paljusid vanuse tõttu, noo­remaid huvitavuse tõttu. Üks populaarsemaid eesti […]

     Jooni Juhan Liivi poliitilise ilmavaate kujunemisest.   1. Kui lugeda Juhan Liivist ainult ta luuletusi ja võr­relda ajajärku enne aastat 1893 hilisemaga, siis üllatavad ses võrdlusvahekorras sisu poolest kõigepealt isamaa­laulud. Kuna isamaalised motiivid Liivi varasemas luules on kaunis juhusliku ilmega ja esinevad üldse väga harva, siis on hilisemais lauludes sellevastu just need valdavamaist […]

     Praeguse Londoni liikuvas vaimlises ilmas liigub, aga püsib kindlalt koos kolmikrühm, mida ühendavad lähimalt veresidemed, kultuurilised traditsioonid, praegused huvid ja vaated muule maailmale. Edith, Osbert ja Sacheverell Sitwell on juba aastate kaupa omandand üsna kindla koha ka suure publiku teadvuses, kuigi harrastavad kõige esoteersemat kunsti. Sest kuigi nad on kirjanduslikult silmapaistvad, ei puudu […]

EELAJALUGU.   Läti Hindrek oma kroonikas pajatab: „Selsamal talvel (s. o. a. 1205) sai kena prohvetimäng, mis ladinlased kometiks nimetavad, kesket Riia linna peetud, et paganad (s. o. liivlased) kristliku usu algõpetusi nähtava usu läbi tundma õpiksid. Selle mängu tähendus sai niihästi ümberpöördutele kui paganatele, kes sääl olid, tõlgu läbi selgesti ära seletatud (mängiti ju […]

AUGUST MÄLK: SURNUD ELU. JUTUSTUS.  NOOR-EESTI KIRJASTUS, TARTUS. Hoogsalt püüdes tõsta oma too­dangu kvantiteeti, on Mälk unus­tanud oma teoste viimistluse. Ta on aina produtseerinud viimase kolme, nelja aasta kestel ning puis­tanud välja määratu hulga tuhka, vähe tuld. Kirjutamise rõõmu on ta küll selle aja sees rohkesti tunnud, kuid vähe on ta kritiseerinud neid rõõme, veel […]