Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

Bernard Kangro: Reheahi.
 Luuletusi. Eesti Kirjanikkude Liidu kirjastus, Tartus, 1939. Kangro esineb siin kaunis eripärase tundelüürikuna. Ta ei käsitle probleeme, ei kirjelda olustikke ega kujuta hingeseisundeid või meeleolusid tavalisel viisil. Emotsionaalse mõju esilekutsumiseks on tal isesugused, õige diskreetset laadi vahendid. See laad pole küll mingi tuliuus avastus, kuna selletaolisi pooleepilise käsitlusviisi sugemeid leidub küllaldaselt meie […]

August Mälk: Õitsev meri. Romaan. Noor-Eesti kirjastas Tartus 1935.      August Mälgu kirjanikupalge arenemine on toimunud tublisti erinevalt teiste meie nooremate prosaistide omast. Nimelt puudub selles arenemises sirge joon, ühtlus, järjekindlus nii probleemide asetamisel kui teatud maailmavaate kajastamiselgi. Kõikumine ühest äärmusest teise tundub paiguti peaaegu uskumatuna, liiati veel seetõttu, et see kõikumine ilmneb tihedasti […]

    esti ja Soome on hõimurahvad. Nad kuuluvad ühte ja samasse keelkonda. Nad on seotud veresidemega ja ühise kaugema minevikuga. Eesti ja Läti on tõuliselt võõrrahvad, aga nad on oma eluruumilt üleaedsed, lähedad naabrid ja nende hilisemas ajaloos on palju ühtlustavaid jooni. Omaaegne vabadusvõitlus sissetungivate saksa raudrüütlitega, millist võitlust ei tunne Soome rahvuslik ajalugu, […]

    uuestileitud maine suurus ja avarus, uhkus ja elurõõm; losskirik.      Romaani ja gooti kunst tekkisid ja õitsesid põhja pool Alpisid. Ajaliselt järgmine stiiliperiood viib meid uuesti tagasi antiikaja endisele kultuuripinnale, lõuna poole Alpisid, Itaaliasse. See Itaalia esirinda tõus kunsti alal oli samuti ette valmistatud eelkäinud majandusliku tõusuga. Romaani ajal esimesi samme astunud, […]

     Kesk- ja Ida-Euroopas põevad praegu sotsiaalsed ja humanitaarsed teadused kaunis teravat kriisi, mis ühe otsaga juurdub nende teaduste eneste iseloomus ja arengukäigus, teiselt poolt aga välistes asjaoludes. Sotsiaalsete ja humanitaarsete teaduste mõistete süsteem ja terminoloogia on hoolimata arengust suurema täpsuse ja konventsionaalsuse suunas ikkagi suurel määral kõikuv. Ei ole mõeldav, et ta kunagi […]