Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

  Mait Metsanurk: Tuli tuha all Ajalooline romaan. Noor-Eesti kirjastus, Tartu 1939.   Mait Metsanurk, kes avas meie ajaloolise romaani renessansi oma menuka teosega „Ümera jõel“, mille esimene trükk müüdi läbi poole aastaga, näitas, et ta suudab kunstili­selt küllalt õnnestunult elustada olusuhteid ka nendel aegadel, kust on säilinud vähe andmestikulist materjali. Kuigi tema romaan ei […]

  August Mälk: Mere tuultes. Novellikogu. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1938. 216 lk. Hind 2 kr. 90 s. Need novellid on taas kujutused Mälgu-Saaremaast ja Mälgu-randlasest, sellisena nagu nad mõne aasta jooksul on tuttavaks saanud laiale üldsusele. Raske elu, karm loodus ja vitaalne, visa ning — rangelt kõlbeline rahvas nii tänapäevas kui kauges minevikus. Napisõnalised ja […]

  Bernhard Linde: Omad ja võõrad. Esseed. Osaühisus „Varrak” Tallinnas, 1927. Kaas Ed. Ole’lt. 163 lk. Hind 200 mk. Meie kriitilise kirjanduse ja ilukirjanduse suhe, ei ole proport­sionaalne. Meil puuduvad peaaegu veel igasugused kriitilised uurimused, monograafiad, ülevaated mineviku ja oleviku kirjandu­sest. Kuid veel enam: meil puudub ju meie kirjanduse ajalugugi! Sest ainuke ülevaatlikum sellesisuline teos […]

  Esteetika peaülesannet on nähtud selles, et ta vastaks, milliseid omadusi peavad kandma asjad, et nad mõjuksid esteetiliselt. Kui aga esteetika sellele küsimusele ei suuda vastata, siis polevat temast kui teadusest ühtegi kasu. Selle etteheitega kaldub ühes minema suur arv tegelevaid kunstnikke. „Kui te ei suuda ütelda, milliseid omadusi peab omama esteetiliselt mõjuv teos, siis […]

  Rahvus on eeskätt kultuuriline nähtus. Majanduslik jõukus on vaid aineliseks aluseks sellele. Iseenesest aga ei ole majanduslik elu — tööstus ja kaubandus — mingi rahvuslik nähtus, vaid rahvusvaheline, anatsionaalne. Inimesed võivad üha edasi tegutseda tööstusega ja kaubandusega ja jõukaks saada või jõukad olla ka siis, kui nad loobuvad oma rahvusest või sunni­takse sellest loobuma […]