Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

  ~ 8500 e. Kr.  Eestimaa vabanes täielikult mannerjääkatte alt. (Jääserva taganemine üle Eesti ala kestis umbes 10 000 aastat.) ~ 6000 e. Kr.  Vanimad inimese olemasolu tõendavad leiud Eestis. — 6000—1300 e. Kr. Kiviaeg. ~ 2000 e. Kr. Põllutöö algus Eestis. 1300—500 e. Kr. Pronksiaeg. 500 e. Kr. — 1. Eelrooma rauaaeg. 1. — 400 Rooma rauaaeg. […]

  Mingi filosoofilise teose lõpul on katsutud kokku võtta kõik inimese mõttepingutuse saavutused vaimsel alal. Ka seda on püütud resümeerida, kui kaugele on jõutud usundilisel alal jumala mõistmises. Selles viimases asjas olid tulemused kasinavõitu. Et jumal on arm või armastus, nagu nii palju korrutatud ja ikka veel jätkatakse, selle kohta avaldati kõva kahtlust. Tõenduseks toodi […]

  I. Me elame tehnika ja teaduse ajajärgul. Loomulik, et need siis ka inimeste teadvuses õige tähtsale kohale on tunginud, kitsavaatelisemate inimeste juures koguni ainuvalitsevale kohale pääsenud. Mida kõike ei oodata ja loodeta tehnikalt ja teaduselt! Mitte ainult inimkonna elu väliskülje täielikku muutmist, vaid ka sisemise, vaimuelu avalduste ümberloomist, nagu seda aja­looline materialism peab võimalikuks, […]

  „Isamaatunne on kogu tsivilisatsiooni põhijõude.” Lucien Romier, „Nation et Civilisation.“ Maurice Barrés väidab kusa­gil, et rahvuslus on teatava determinismi omaksvõtt. Aga rahvuslus on õigusepärast enam kui paljas paratamatuse aktsepteerimine. Rahvusluse juures on oluline just anduv tahtlikkus ja vankumatu teadlikkus oma ene­seväärtuse suhtes. Rahvus ise on kultuurmisjon, ning rahvus­lus on tahe seda teostada. Lucien Romier’l […]

  1. Sotsiaalpoliitiliste probleemide aktuaalsus. Erakordsed ajajärgud toovad kaasa muutusi paljudel elualadel. Eestigi tänapäev on neist tulvil. Iga uus silmapilk lisandab neile veel uusi. Nii on taas avanemas riikliku organismi ventilatsioonilõõrid, kuna õhk oli juba läinud liiga umbseks. Ja, jätkuvalt, ühekülgne ning ülalt suu­natav solidarismi kultus on asendumas kõikide loovjõudude, maailma­vaadete ja ühiskondlike kihtide, vaba […]

  Kui pöörate ühe foliandi suuri, kangeid lehe­külgi, mõne käsikirja kolletanud lehti, lühidalt mõnd poeemi, mõnd seaduseraamatut, mõnd ususümbolit, missugune on siis teie esimene tähele­panek? See, et ta pole tekkinud iseendast. Ta on ainult vorm, nagu kivistunud konnakarp, ta on jälg, nagu need uurded, mida kunagi olnud ja siis hukkunud loom on jätnud kivisse. Konnakarbi […]

  Suur Revolutsioon, mis puhkes 1789. a., teostas osa Voltaire’i ja Rousseau’ mõtteist. Ta ei loonud ise uusi mõttesüsteeme, kuid ta tähendus on selles, et ta valgustusaja ideid rakendas tegelikkuses. Ta tähen­das idee võitu võimu üle, ja tõendas, et elujõuline ideaal võib leida vahendeid enese teostamiseks prakti­lises maailmas. 1789. a. revolutsiooni võib nimetada Prantsusmaa teiseks […]

  H. Kruus, P. Johansen, R. Kenkmaa, E. Blumfeldt, F. Linnus, E. Tender, J. Uluots, A. Soom, A. Saareste, R. Paris, Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Tegev- ja peatoimetaja H. Kruus. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937, XVI + 504 lk.   1937. a. sügiseks ilmus „Eesti ajaloo” II köide, mis käsitleb Eesti keskaega, s. o. […]

  Eesti ajalugu I. Esiajalugu ja Muistne Vabadusvõitlus. Kirjutanud H. M o o r a, E. L a i d, J. M ä g i s t e, H. Kruus. Tegevtoimetaja H. Moora, peatoimetaja H. Kruus. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1935. XVI + 376 lk., 170 pilti ja joonist. Hind 7 kr. 50 s.   […]

  Avaldame alljärgneva L. Vahteri kirjutuse, mis — nagu juba pealkirjastki nähtub — on kirjutatud peamiselt 0. Spengleri tööde järgi. Autor on Spengleriga ühel seisukohal, suhtumata nendele kriitiliselt. Tegelikult on Spengleri ideed huvitavad, kuid tema ajaloo-süntees kannatab ühekülgsuse all, kuna osa ajaloo käiku põhjustavaid tegureid on arvestatud, osa aga jäetud arves­tamata. Sellest sõltuvalt on ka […]