Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

      K. A. Hindrey: Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka. Suvejutt. Noor-Eesti Kirjastas Tartus, 1939. Hindreyle on ette heidetud kompositsioonilist laialivalguvust osalt põhjendatult, sageli ka põhjendamatult. Nagu teame, on ta aga üks sääraseid autoreid, kellele tavalised kompositsioonireeglid võibolla ülekohut teeksid. Tal on jutustamises omad seadused, ja kui ta südametunnistus on puhas […]

  Richard Roht: Ummiktänav. Romaan. Noor-Eesti Kirjastus, 1937. Ummiktänavasse satub Rohu uusimas romaanis peategelane Kuslap, üliõpilane Tartust, kes majanduslikel põhjustel on sunnitud Järvesuu-nimelise väikelinna tarvitajateühingus raamatupidajana leiba teenima hakkama. Sündmustekäigu algul ei tähenda Ummiktänav muud kui kitsast ja räpast tänavasoppi, milles Kuslap endale odava korteri leiab; hiljem sümboliseerib aga ummiktänava nimetus kogu ümbruskonna umbset õhkkonda, […]

    Poliitiliste suhete ning riigielu ümberorienteerumise kõrval pulbitsevad juba aastaid majanduslikud küsimused nagu põrgukatlas. Tööstus, kaubanduseksport, import, tööpuudus… — need on tänapäeva tulipunktid, mille lahendamisele näikse koondatud olevat kogu inimenergia. Eraalgatuslik põhimõte üksi pole enam võimeline pehmendama neid ristteravusi. Kõikjal nõutakse keskvõimude reguleerivat abi. Riik annab juurdemakse muna-, või- ja peekoniekspordile, preemiaid metsaväljaveole, annab […]

      MAIT METSANURK: KOGUTUD TEOSED V. ENNÄE INIMEST! ROMAAN. NOOR-EESTI KIRJASTUS, TARTUS.      Mait Metsanurga viiekümnenda sünnipäeva puhul on ilmunud kogutud teostest, järjekorras teisena, viies anne, aastate eest müügilt lõppenud romaan Ennäe immest! Kuna Metsanurk on meil tuntud meistrina, kes igal võimalikul juhul oma tehtud tööd ümber vormib ja parandab, sageli tundmatuseni […]

      MATS MÕTSLANE: LIBLIKA LEND. JÄMEDAID JOONI IGAPÄEVASEST ELUST. NOOR-EESTI KIRJASTUS, 1927.       Viimasel ajal esineb kirjanduses kaunis tihti üliõpilane: ta on juba igal pool ja ta on väga mitme­sugune. „Liblika lend” haarab jälle üliõpilaselusse ja nimelt vii­maste aastate tagaseinal, kuigi pole võetud ülesandeks anda iseloomukat kujutlust sellest elust laiemas ulatu­ses […]

    Kosmos ja selles voogav ning pulbitsev mitmepalgeline elu moodustavad suure mõistatuse, mida inimkond muistseist ürg­aegadest alates püüab lahendada. Lakkamatu visadusega on ini­mese juurdlev ja uuriv mõistus taotlenud maailma ja elu varjatud seoste mõistmist, et sel teel omandatud teadmiste kaudu looduse ja elu üle valitseda ning neid juhtida. Ent kosmos ei anna nii ker­gesti […]

     1922. aastal maksmapandud Avalike keskkoolide seaduse järgi loodi meil väga mitmesugust laadi gümnaasiume. Lääne- Euroopas üldtunnustatud humanitaar- ja reaalgümnaasiumi kõrval tekkisid meil erilaadilised gümnaasiumid, nagu kommerts-, majapidamis-, tehnika, põllumajandus-, sotsiaal- jne. gümnaasiumid. Viimaste hulgast olid kommertsgümnaasiumid (kommertskoolid) tuntud juba veneaegses koolisüsteemis, teised erilaadilised keskkooliharud olid uudiseks. Kuigi need erilaadilised harud kandsid väga mitmesuguseid […]

      Viimastel aastatel on haridusküsimused eriti teravalt päevakorrale kerkinud, kuna elu on sel alal esile tõstnud nähtusi, mis nõuavad mõneski suhtes senise suuna revideerimist. Võib üldiselt ütelda, et ligikaudu kuni iseseisvuse aja teise aasta­kümne alguseni valitses meil hariduse alal üsna ühtlane vaade ja suund: selles nähti kõige tähtsamat ja kindlamat alust meie rahva […]

       monumentaalsus, keskendus, võim. Kui roomlased 146. a. e. Kr. vallutasid lõplikult Kreekamaa, olid nad oma kunstiloomingus vastu võt­nud juba tunduvaid mõjutusi Kreekast. Poliitiline vallutamine avas täielikult tee kreeka vaimsele mõ­jule: oma usundivormidki pärisid roomlased helleenidelt. Selles võitja alistumises võidetu kultuurivormi­dele tohiksime näha lähedat sugulust mõlema rahva elulaadi ja elutunde vahel, mis on […]

        a) Shakespeare’i draamade ainestikust ja temaatikast. Shakespeare algas dramaatikutegevust vanade näidendite kohen­damise ja ümbertöötamisega. Mitte ainult alguses, vaid ka hilje­m, paremategi draamade puhul pole aine tema enda leitud. See on laenatud kas kaasaegsete kirjanike töist, võetud vanadest kroonikatest või koguni ladina kirjandusest. Nii on tema poolt kasustamist leidnud küll Plutarchos, küll Boccaccio […]

              Loomulikes oludes algab kasva­tus perekonnas, kus kasvatajaina esi­nevad vanemad, varemail eluaastail peamiselt ema. Kuna mõjud, mis saa­dud lapsena, jäävad püsima kõige tugevamaina, siis on tähtis, et kasvatus oleks seatud õigele alusele juba perekonnas lapse kõige varasemas eas. See­ga esitab kasvatus oma esimesed ning suuremad nõuded emale. Ühes füüsi­lise […]

    Käesoleva aasta algul, uue ü l i k o o l i d e seaduse kehtimahakkamisel, kui üliõpilasorganisatsioonid pidid ümber registreeruma ja endi nimedki muutma, asusid meie vanemad üliõpilasorganisatsioonid otsustavalt oma ajalooliste nimede kaitsmisele. See aktsioon, mis leidis vastavates instantsides arvestamist, ei olnud ainult romantiline, välispidise vormi entusiastlik säilitamistung, vaid pigem valmisolek seista […]

        Balti saksluse ideoloogia kauaseks traditsiooniks on oma erikoha rõhutamine Baltimaade ajaloos, mis olevat saavutatud tänu siinsete sakslaste kokkuhoiule, eraldumisele muudest rahvastiku kihtidest, oma valitud ülesande — maa valitsemise — tähtsuse õigele äratundmisele, soo puhtusele, sitkusele ja vastu­pidavusele, võitlustes omandatud eesõigustele ja muudele rüü­tellikele omadustele. Alles kõige viimasel ajal hakkab ikka enam […]

           Turu ülikooli rektor, tuntud Soome ajaloouurija A. H. Wirkkunen lubas oma eluajal mitmel korral meie „Ajaloolist Ajakirja” oma kaastööga toetada, kuid kahjuks takistas äkiline surm nende austavate lubaduste teostamist Nüüd on dots. A. Korhonen meile kadunu järgijäänud käsikirjest lahkesti käesoleva artikli avaldamiseks saatnud, millega prof. Wirkkuse soov osaliseltki täide läheb. […]

      Inimese mõistmiseks on tarvilik vaatlusele võtta ta suhtumine kaasinimestesse. Inimestevahelised suhted on osalt määratud looduse poolt ja sellistena muutu­stele alluvad, osalt siit võrsuvad plaanikindlad suhted, nagu neid võime näha eriti rahvaste poliitilises elus, riikide kujunemises, ühiskonnas. Inimese hingeelu ei saa mõista ilma, et samaaegselt vaatleksime neid seo­seid. 1. „Absoluutne tõde“. Inimese hingeelu […]

      Märkmeid.       Kujuteldav oleks riik, milles elu on energiline, herk, tasakaalukas ja terve. Vaevalt leidub kohta, millele need epiteedid oleksid igal pool ja igati iseloomustavad. Siiski on võib-olla üksikuid, kus üldolukord vähe­malt laiemates ühiskonnakihtides läheneb sellele ideaalile. Ja kui seda ei ole, võib selle kujutleda. Reaalsus annab viiteid, millest saab […]

        Eelkõige meenutagem, et „Noor-Eestit“ on meil üldiselt nime­tatud impressionistlikuks, uusromantiliseks, sümbolistlikuks, individua­listlikuks, dekadentlikuks, modernistlikuks jne. stiilivooluks. Nimede rohkus on tingitud sellest, et „Noor-Eestil“ polnud, nagu nägime ees­pool, ühiseid seisukohti. Sageli olid ühe kirjaniku tõekspidamised teise omadest tunduvalt erinevad. Veel „Noor-Eesti“ ajakirja teises numbris küsib Joh. Aavik arvustustele vastu vaieldes: „Kas aga […]

      Et riiki luua ja hoida, on tarvis ühistunnet, ühiskondlikku patriotismi. Et Eesti riik loodi ja et ta püsib, siis järeldame, et eestlusel on vajalikku ühistunnet, solidarismi. Selle solidarismi areng on pika ajaloolise käigu tulemus, areng tõusude ja mõõnadega, mitte alati pidev, mitte üha tõus­vas tendentsis. Küsimus iseenesest on juba poliitilise ja kultuuriajaloo […]

         19. saj. kahekümnendate aastate algul kogunesid kirjanik Charles Nodier (šarl nodjee) korterisse pühapäeviti noored inimesed, kes armastasid kirjan­dust. Nad tõttasid raamatuturu iga vähegi silmapaist­vama uudise kallale, arvustasid seda ning töötasid ühiselt välja uued vaated luule, tema ülesannete ja vormide kohta. See kuulus ring (Cénacle — senakl) oligi keskuseks, millest kujunes romantiline […]

    Igal kultuuril on oma hing, mis avaldub ta usus, kunstis, teaduses, riigikorras jne. Antiikkultuuri hinge võib nimetada Nietzsche järgi apolloniliseks, ta idealiseerib ruumiliselt piiratut, meeltega haaratavat üksikkeha. Õhtumaa kultuuri, mille hinge ürgsümboliks on aga piiritu ruum, on sobiv nimetada faustilikuks, kuna ta esindavaimaks kujuks on Faust. Apollonilised on alasti inimese kuju, mehaaniline staatika, […]