Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

             mmuks see oli, kui meil pikisilmi oodati, et maa- ning agulielu kujutavate ilukirjanduslike teoste kõrval tootma hakatakse linnaharitlaste elu käsitlevaid romaane ja novelle. Vaevalt olid aga esimesed seda laadi teosed ilmunud, kui tekkis üsna ootamatu nähtus: peaaegu sama tugevaks kui täitsa loomulik ning arusaadav rahuldustunne osutus uudishimu selle vastu, keda üks või teine […]

     Kulla küsimus on olnud alati aktuaalne. Ta pole seda vähem tänapäev kui ta oli seda aegadel, mil enamik suurriikide vääringuid oli selle kallismetalli alusel. Kuld on tõepoolest jäänud rahvusvaheliseks korraldusvahendiks, mida võlgnevailt mailt pole kunagi keeldutud vastu võtmast. Ja just seepärast, et kollast metalli aktsepteeritakse kõikjal maksuvahendina kõigi kaupade eest, tuleb Prantsuse ja Inglise […]

    Üle ilma kõneldakse praegusel ajal demokraatia kriisist. Igal pool käib samuti võitlus vana demokraatia alusel loodud ühiskondliku korra, poliitilise parlamentarismi ja uute vormide vahel, mis taotlevad uut ühiskonna ja riigi organisatsiooni. Keskaegse liigselt kivinenud, orjastuse ilmavaatele ning korrale rajatud riigivalitsemise vastu algas eriti pärast Prantsuse revolutsiooni uute põhi­mõtete maksvusele pääs. Trükivabadus, kodaniku vaba tegutsemine […]

     Kui jämedat, aga selgejoonelist pilti lubatakse tarvitada, siis võime inimese vaimu suure aidaga võrrelda, millesse lu­gemata hulk kaubaronge ühtelugu uusi pakke ja kaste juurde veavad, kus kaup ümber pakitakse ja müügivalmis seatakse. Sel aidal on oma ülevaataja ja valitseja, kes sealt seda peab kätte ulatama, mida soovitakse. Kuid vastuvõtmi­seks ning väljasaatmiseks on ainult […]

  Tõlkinud M. Sillaots. Albert Orgi kirjastus Tallinn.    K.-ü. Albert Orgi poolt väljaantava „Kodu- ja kooliraamatute” seeria ühe esimese numbrina on ilmunud huvitav töö, millega me lugejaile tõelist uudismaad on pakutud. Mõtlen selle all Lamartine’i „Graziellat” M. Sillaotsa tõlkes. Sellega on asutud prantsuse vanemast kirjandusest pilti andma ja on sealt valitud teos, mis oma […]

  1   Henrik Visnapuu kirjanikuanne on kujunenud ja küpsenud aeglaselt. Tema esimest värsikatset, mis on sepitsetud a. 1904, eraldab esikluuletuskogu Amores ilmumisest (1917) kolmeteistkümneaastane vahemaa. Selle võrdlemisi pika ajavahemiku jooksul on Visnapuu pidevalt katsetanud luulepõllul. Teda ei heidutanud esialgsed ebaõnnestumised, vaid ta rühkis peatamatult edasi, et jõuda rohkete eelharjutuste järele kirjanduslikku täisikka. Visnapuu värsisepitsused algasid […]

     Senistes arutlustes vaatlesime kunsti ja kunstilist elu ainult kunstniku ja tema tegevuse seisukohalt; kuid kunst on alati olemas ka esteetiliselt maitsvate ja otsustavate inimeste suure kogu jaoks, kes ennast kunstnikuks ei loe, ja igal kunstnikul kangastub loomingu juures ometigi min­gisugusel viisil mõte, mis vastuvõtmist ta töö leiab esteetiliselt maitsva publiku poolt. Seda ei muuda […]

      ÜKS LAHKUNUD SOOME-ROOTSI LUULETAJANNA.     Rootsi luuletaevas tõusis Edith Södergrani täht järsku ja ootamata nagu meteoor. Ta paistis mõne aasta jooksul haruldase hiilgusega ja kadus sama järsku – tähelend, mida inimeste loiud silmad vaevalt suutsid fikseerida, enne kui ta kustus. Meil on temalt vaevalt neli õhukest luuletusvihukest, ja varsti oleks võinud oodata vahest […]

    Katsudes siin lühikest ülevaadet anda prantsuse kirjanduse praegustest tendentsidest, peame silmas pidama, et tänapäev on arengu peajooni võimalik selgemini eraldada kui vahest varem ja üldine suund, olgugi ajutine, on kindlamate piirjoontega. XX sajandi alguse kirjandus on laadilt ühtlane ning selle sihitlused on pärit eelmise sajandi lõpust. Sõda, mis palju uut juurde ei toonud, on […]

                                   Suured kriisid sunnivad mõtlejaid päid seniste vaadete täpsele sõelumisele ja tarbe korral ümberhindamisele. Põikpäisusel on mõnikord löögijõudu, kuid veelgi sagedamini see võib  löögijõudu vähendada, juhtides seda väärasse suunda. Positiivsetele tulemustele võib viia üksnes situatsiooni selgepilguline vaatlus ja omaenda – ja ka teiste – vaatekohtade siiras ja terav analüüs. Paljas omaenese õiguse toonitamine, […]

     „Suur demokraatlik revolutsioon toimub meie keskel . . . Kõikjal näeme mitmesuguseid nähtusi rahvaste elus kujunevat demokraatia ka­suks . . . Riigijuhid ei ole aga mõelnud midagi ta jaoks ette valmis­tada; ta on sündinud vastu nende tahtmist või ilma nende teadmata . . . Demokraatia on olnud jäetud ta enda metsikute instinktide hooleks; ta […]

   1     Ei ole meelevaldne ühendada need mõlemad nimed. Aeg seob nende kandjad: umbes saja-aastases kauguses näeme nende tähti, küll isevärviiisi, ometi oma helendust heitvaid tulevikku, meie aegade poole. Kummaski elas armastus omale rahvaile, keelele ja maale. Selle kõrval aga peitus neis vastolu, igivana omalt laadilt, ikkakorduv omalt ajalt. Kui üks neist, luuletaja, noor, […]

         Vennastekoguduse ajaloo uurimine on meil jäänud üsna unarusse. Selle mõjurikka usulise ja haridusliku liikumise kohta pole uuemal ajal ilmunud ühtegi ulatuslikumat kokkuvõtet, mis suudaks asendada või nimetamisväärselt täiendada Th. Harnack’i vananenud teost „Die lutherische Kirche Livlands und die herrnhutische Brüdergemeinde” (ilmunud 1860) või sellele vastuseks kirjutatud herrnhuutlase H. Plitt’i apoloogiat „Die Brüdergemeinde und die […]

    1. Viimased nelikümmend aastat on pedagoogiline maailm olnud tulvil väga mitmesuguseid uuenduskatseid. Üks uuendusvool on järgnenud teisele. Vaevalt saadakse üht uuendusettepanekut põhjalikult ja lõpuni läbi uurida tema rakendatavuse suhtes, kui näitelavale astub juba uus vool ja esitab omapoolseid ettepanekuid. Sääraste lakkamatute uuenduskatsete tähe all on elanud ka eesti kool, vähemasti aastakümmend enne Eesti iseseisvust, […]

   Mis toob Vene revolutsioon Vene vaimsele kultuurile, – tõusu või langust? Selle küsimuse üle on palju vaieldud ja arvamused on diametraalselt lahku läinud. Ajalugu tunneb nii üht kui teist võimalust. Ta tunneb revolutsioone, mis rahvaelu uuestsünni toonud, kuid tunneb ka revolutsioone, mis on lõppenud tervete kultuuride ja rahvaste eneste hääbumisega. Arusaadavalt olid kõige optimistlikumad […]