Kategooria '2011' arhiiv
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
31 Dec
Mait Metsanurk: Haljal oksal Näidend 4 vaatuses. Tavet Mutsu Teaterkirjandus, Tallinn, 1932. Paljastada ning arvustada nüüdisaega ja selle kõrval kergelt skitseerida võimalikku paremat homset päeva — teisiti pole saanud talitada Mait Metsanurk ka omas uues näidendid Haljal oksal, mis nüüd esialgsest kujust tublisti erinevana on jõudnud lugeja kätte ka raamatu näol. […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
31 Dec
August Mälk: Avatud värav. Lugu minevikust. Noor-Eesti Kirjastus, 1937. Möödunud aastal taas võrdlemisi kõrvalisele kohale nihkunud ajaloolise romaani ja jutustuse harrastajate hõrenenud ridades püsib endise visaduse ja ulja idealiseerimishooga ikka veel kõigepealt August Mälk. Tema uus jutustus Avatud värav ei küüni küll Surnud majade ja Läänemere isandate väliste mõõtmeteni ega kirjeldata selles […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
31 Dec
eatava teadusharu üldine areng on tingitud üldse kahesugustest teguritest: a) temasse kuuluvate faktide ja teooriate eneste nii-ütelda sisemisest loogikast, b) kogu sellest kultuurilisest miljööst, milles ta asub teataval ajajärgul ja teataval rahval. Viimast liiki tegurite mõju on eriti tugev neis teadustes, mis ei evi puhtteoreetilist iseloomu (nagu näit. matemaatika või teoreetiline loodusteadus), vaid oma […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
30 Dec
Inglise ja Prantsuse revolutsiooni kodusõjad lõppesid üksikisikute diktatuuridega (Cromwell, Napoleon). Vene revolutsiooni kodusõda lõppes nn. „proletariaadi diktatuuriga”. See on seik, millest õhtumail pisut teisiti aru saadakse kui Venemaal. 1920. a. Nõukogude Venemaad külastades ütles Inglise mõttetark Bertrand Russell oma reisumuljeid kokku võttes: Kui Läänes kõneldakse proletariaadi diktatuurist, siis mõeldakse proletariaati päris täpselt, diktatuuri aga […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
29 Dec
ilmatorkavast ja välisest, mida üks või teine turist N.-Venemaal näinud, kuuleme mõndagi. Palju vähem aga sisemisest, sügavamast arengust, mida N.-Liidu ühiskond läbi teeb. Ometi ulatab selle tähtsus kaugemale. Oleme kuulnud dekreedist, mis keelas ära abordi. Palju vähem oleme kuulnud nõukogude ühiskonna vaadete arengust sugupoolte vahekordadele, mille tulemusena esialgne äärmine liberalism sel alal, mis tihti […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
28 Dec
a) Eellause. Shakespeare’i draamade üksikud kujud on tunginud igasse kultuurmaailma nurka. Neid tuntakse laiemalt kui Goethe või Homeros’e omi. Shakespeare’i tragöödiaid on tõlgitud kõigisse haritud rahva keeltesse ning nende sügav tuum ja põnevus tagavad neile ikka ja jälle loetavuse. Tema teosed on välja kannatanud igasuguse ajalooilmastu, veel enamgi, — […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
27 Dec
1. „Kiirte” ajastu. Aastasaja vahetusel õppis keskkoolides rohkesti eesti soost noormehi. Kõige rohkem leidus neid aga Tartus, Eesti vaimses tsentrumis. Tartu eesti soost keskkooliõpilaste arvu tõstis eriti Hugo Treffner oma gümnaasiumiga, kuhu oli maalt tulnud noormeestel hõlpsam sisse pääseda ja kus ka koolikuludega tuldi hõlpsamalt toime. Tolleaegse keskkoolinoorsoo seas harrastati innukalt […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
26 Dec
Raske ja jõudepingutav „võitlus olemasolu eest” on see, mis isegi kõrgelearenenud ühiseluvormides harjutab inimest maast madalast hindama elunähteid kõigepealt selle järgi, kui palju nad annavad „k a s u”, s. t. on abiks elu kestmiseks ja ülalpidamiseks (toit, kate), selle kindlustamiseks (varandus, võim) või ürgsundide täitmiseks (teine sugupool jne.). Kuid vaatamata eluvõitluse raskusele pole […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
23 Dec
Lääne-Euroopa rahvaste iseseisev ajalugu algab kas Rooma vallutusega või ristiusu vastuvõtmisega. Rahvad, kes jäid kõrvale Rooma mõjust, jäid barbariteks, kuni nendeni jõudis ristiusu kirik. Hoolimata oma aasialisest algupärast jäi see kirik siiski rooma kultuuri pärijaks. Ladina kultuuri piirkonnas arenedes muutus ta ka ise sisemiselt. Esialgseist orjade ja rõhutud klasside tumedaist kogudusist kasvas suur kirikuorganisatsioon […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
18 Dec
Friedebergi seminari õpetaja Dr. W. Stuhlfath’i eriline kaastöö „Kasvatusele”. Koledad tormid on viimasel aastakümnel üle Saksamaa puhunud. Aastad täis ärevat poliitilist põnevust enne sõda, siis rahvast viimse võimaluseni väljakurnav heitlus, siis riigivormi ja kogu poliitilise elu rasked vapustused, mis revolutsioon endaga ühes tõi. . . Vana riik on varemeis. Ka Saksa kultuurelu näib […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
11 Dec
Piiratuima kirjandusliigina on sonett saanud klassikalisuse mõiste kandjaks ja vormi sümboliks üldse. Temas peab sisu kõige tihedamini vormi valatama, temas on kõige tugevamini rakendatud kujundusmotiiv. Korduvalt on lääne-euroopa kirjanduses epideemilised sonetiharrastused ummikusse ja unustusse jooksnud, aga ikkagi on uued sugupõlved haaranud tema järele. Tung täiusliku, klassikalise poole ei ole lähema mineviku ega tänapäeva vormilõtvuses […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
11 Dec
Kirjaniku-kunstniku inimliku olemuse vastu on üldsusel huvi ja teadasaamise himu. Seda huvi ning „himu” rahuldatakse biograafiate, intervjuude, reportaaži, memuaaride jss. kaudu. Sel alusel kirjutan tagajärgneva sulekriipsutuse Tuglase inimlikust palgest kui tema kaasaegne. * Kes Tuglast üksnes ta teostest tunneb, see tunneb teda poolikult ja viibib sellega kaotuses. Sest Tuglas on rohkemal määral kirjanik, kui ta […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
07 Dec
Abbtsholmi ja Lietz’i koolidele, mida eesti haridustegelased juba varem tundsid, on nüüd lisaks tulnud Faria kool Bierge’is. Mõnede põhimõtteliste ja korralduslike lahkuminekute peale vaatamata on neil asutustel ometi niipalju ühist, et võimalik on neid üldisema liigi—„uue kooli” mõiste alla koondada A. Ferrier esitabki eeskõnes Faria raamatule „Uus Kool Belgias” (tõlge M Michelsoni poolt ilmund […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
05 Dec
Inimese loomus on ta saatus. (Herodotos.) Inimesetundmise põhialused on sellised, et nad ei luba liiga palju suurustamist ega uhkust. Vastuoksa, tõeline inimesetundmine peaks tekitama tagasihoidlikkust, sest ta esineb tohutusuure ülesandena, mille kallal inimsugu töötab kultuuri algusest saadik. Seda tööd pole aga alustatud sihiteadlikult ja süstemaatiliselt, nii et alati on vaid üksikuid suuri inimesi, […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
03 Dec
Richard Koht: Talulapsed. Romaan. I. Noor-Eesti kirjastus, Tartu. Teoses käsitletakse ühe talu ja talulaste elu ja olu, nende tõusu- ja mõõnaaegu. Algul pakutakse paarikümnel leheküljel pilt sellest, milline on tegelaskonna suhtumine tollesse kõiki ühendavasse lülisse — Nõmmesoo tallu, millest antakse päris asjalik ja detailne ülevaade. Kõigepealt kuuleme siin praeguste talulaste isast Aado […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
03 Dec
Plutarchos ütleb kusagil, et ta ei leia looma ja looma vahel sugugi nii suurt vahet kui inimese ja inimese vahel. Ta kõneleb hinge väärtusest ja sisemistest omadustest. Tõesti, ma leian nii pika vahemaa olevat Epameinondasest, nagu teda kujutlen, kuni mõne teiseni, keda tunnen ja keda pean terve inimaru võimeliseks, et pakuksin meeleldi üle Plutarchosest; […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
03 Dec
Meie teadus on Eesti senise kaheteistkümne rahuliku iseseisvusaasta jooksul teinud suuri edusamme, mitmelgi alal suuremaid, kui nii ruttu oleksime julgenud loota. Kui võtaksime kokku meie ülikoolis eesti ajal mitmesugustes teadusharudes tehtud töö, võiksime kergesti konstateerida, et selle tulemused omalt hulgalt enamikul tööpõldudest mitte ainult kaugelt ületavad kõike seda, mis neil aladel meil oli korda […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
03 Dec
Ühelt tuntud Eesti seltskonna tegelaselt kuulsin kord tema veendunud arvamust, et Eestis rahvusvahelise tähtsusega teadus kunagi ei võivat tekkida, ja seda nimelt Eesti vaesuse ja väiksuse tõttu. Eesti vastastelt kuuled tihti seda vana arvamust, et eestlane oma tõu alaväärtuslikkuse tõttu midagi ei suuda luua, millel laiemat, püsivamat väärtust oleks. Nende poolt toodi Eesti iseseisvuse […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
01 Dec
1797. aasta algul ilmus „Kirjanduslehes” kaasatundev kirjutis Südamepihtimuste üle. Peagi ilmus samas lehes kahe Tiecki teose — Saabastega kassi ja Sinihabeme — analüüs. Neis kirjutistes kuulutati Tieck tõeliseks luuletajaks, märgiti õieti ära ta ande omadused, kriipsutati alla tema muinasjuttude, nende „õhuliste fantaasiatoodete” kütkestavat võlu. Kõik need aryustised tulid August Wilhelm Schlegel’i sulest. Nende ilmumine […]
admin postitas kategoorias nr. 12/2011
01 Dec
Iga inimene elab läbi muud ja muu maailma saatust enese kaudu ja enda seisukohalt. Põllule laskuvat tuviparve vaatleb maaomanik teise pilguga kui loodusvaatleja. Talupoeg näeb oma pojas enda järglast, oma talu pärijat, ohvitser aga sõdurit. Napoleon nägi keisrina asju teisiti kui leitnandina. Kui asetada inimene teise olukorda, kui teha revolutsionäär ministriks, sõdur kindraliks, siis muutub […]
admin postitas kategoorias nr. 11/2011
30 Nov
Palju tihedamini kui proosateosed liituvad luuletused autori ja ta mõttemaailmaga. Luuletuste algelamused peituvad vahenditult ja sügavalt looja hinges, nagu nende valmiskujud tõusevad traditsiooniliste vormireeglite kehastusteks. Selle ainukordse ja üldise vastandlikkuse tõttu pakub eriti palju huvitavat luuletuste loomingu-psühholoogiline nüansirikkus. Loomisviis, tõuked loominguks argieluliste või raamatuliste elamuste poolt, maailmavaatelised ja filosoofilised tõekspidamised, autori iseloom ja kalduvused moodustavad […]
admin postitas kategoorias nr. 11/2011
29 Nov
1 Tänavu 1. detsembril möödus 20 aastat sellest, kui Juhan Liiv Kavastu-Koosa külas Plakso-Madise talu peretoas oma maise teekonnaga lõpule jõudis. Kui kümmekond aastat hiljem tema kalmule Alatskivi surnuaial hauasammas püstitati, siis olid ta matusepärjad kabelihoones veel alles. Ja küllap on sealsamas säilinud ka need lillesaadetised, mis saabusid hauasamba avamiseks. Kuid nii […]
admin postitas kategoorias nr. 11/2011
28 Nov
Kavamajanduse mõiste on loodud juba 20-da sajandi algul, kuid kindlat ja määratletud sisu ei ole suudetud talle anda veel tänapäevani. Kord mõistetakse selle all riigi üldist sekkumist majandusse, kord tavalist majanduspoliitikat. Kord esineb ta jälle mingi poliitilise doktriinina, mille eesmärgiks on kogu ühiskondliku korra muutmine. Kavamajanduse mõisteid ja määratlusi on sama palju kui autoreid, […]
admin postitas kategoorias nr. 11/2011
28 Nov
I. Kapitalism majanduskorrana. 1. Mida tähendab kapitalism? Kapitalismi mõistet on võimatu iseloomustada ühe tunnuse järgi. Majandussüsteem, mida me nimetame kapitalismiks, sisaldab eneses nii mitmekesiseid momente, et on vajaline nende üksikasjalikum loendus. Kapitalismi peamiseks tunnuseks, mis teda eraldab nii feodalismist, kui ka kujuteldavast sotsialismist, on individualistlik majandussüsteem, s. t. riik jätab kodanikele isikliku majandusinitsiatiivi, sellega […]
admin postitas kategoorias nr. 11/2011
28 Nov
Korporatiivne mõiste, mille juures seisame käesoleval ajal, ei ole mingi uus leiutis. Ka korporatismi tekkimisel on oma ajalugu. Hoolimata elu ja tööalade primitiivsusest võis märgata juba vanal ajal mitmesuguseid kutseid. Kaupmehe, sõjamehe, preestri, põllumehe jt. ametialad olid juba välja kujunenud. Rahvaarvu kasvamise, rahvaste rändamise, Rooma riigi lagunemise ja uute rahvaste-riikide […]
admin postitas kategoorias nr. 11/2011
26 Nov
„Prantsusmaa on parasvöötme maa”, tähendab üks tänapäeva luuletajaist, kes paneb rõhku öeldud sõnade täpsusele. See lause tahab haarata kõike, mis on põhiline selle maa iseloomus: ta vaimulaadi ja tingimusi, millest ta vaim on kasvanud. Ta osutab kliimale kui tõuomaduste peamisele määrajale. Asetsedes Euroopa mandri läänepoolseimas nurgas, vastu Atlandi ookeani ühelt poolt ja teisalt vastu […]
admin postitas kategoorias nr. 11/2011
23 Nov
Moodsatest kooliuuenduse katsetest on meil hoopis vähe tuntud n. n. Daltoni kava, mis on leidnud laialdast poolehoidu Briti ilmariigis, Ameerikas, Jaapanis, Venemaal ja ka mujal. Inglismaal üksi üle 1500 alg- ja keskkooli töötab selle kava alusel, Ameerikas ta on teostatud mitmesajas koolis. Juba need andmed näitavad, et Daltoni kava sisaldab suuri pedagoogilisi väärtusi ja et […]
admin postitas kategoorias nr. 11/2011
21 Nov
„Noor-Eesti esinemine — see on õieti etteheide meie ümbrusele ja minevikule,” kirjutab Friedebert Tuglas Noor-Eesti kümne aasta mälestusalbumis. Just see süüdistav ja mässuline joon on Noor-Eestile algusest saadik iseloomulik. Ta on esimesest silmapilgust pahempoolne liikumine, oppositsioonis sündimisest peale. * * * Tartus koguneb juba paar aastat enne 1905. aasta revolutsiooni kuhugi katusekambri salk gümnaasiumi ja […]
admin postitas kategoorias nr. 11/2011
04 Nov
Aastal 1793 kaks noort Erlangeni ülikooli üliõpilast hulkusid Nürnbergi, muistse Saksa linna tänavail, peatusid kauaks vanaaegsete majade ning kirikute ees, ja, astudes sisse kirikuisse, tundide kaupa vaatlesid pühakute pilte; nad nautisid, vanaaja ehituskunsti ja maalikunsti mälestisi. See oli sama aasta; kus naabruses – Prantsusmaal – lavastus maailma tragöödia põrutavaimaid vaatusi. Sel aastal langes tapalaval […]
admin postitas kategoorias nr. 11/2011
04 Nov
Kultuurid on organismid, maailma ajalugu on nende üldbiograafia. Hiina või antiikkultuuri tohutu ajalugu on morfoloogiliselt vastav üksiku inimese, puu, lille väikeajaloole. Tuleb eraldada iga üksiku kultuuri ideed, tema sisemiste võimaluste kogusumma tema näivatest, meelelistest nähtustest. Siin on hinge suhe elavale kehale. Iga kultuuri ajalugu on temas peituvate võimaluste järkjärguline teostumine. Täitumine aga tähendab […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
31 Oct
O. Luts. Vaikne nurgake. Novell. Noor-Eesti kirjastus Tartus, 1934. Kui „novelli” asemele paneme „jutustus”, siis on Vaikne nurgake vormilt – et mitte jälle ütelda kompositsioonilt – Lutsu õnnestunumaid teoseid oma lihtsuses, sirgjoonelisuses ja terviklikkuses. Sündmustik on sujuv, ladus, ühetasaselt kulgev, – ilma hüpeteta, tühikuteta, peaaegu ilma ruumitäiteks vahele kiilutud üleliigsusteta. Ja mis Lutsu […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
31 Oct
MAIT METSANURK: VIIMNE PÄEV. NOVELLID. EESTI KIRJANIKE LIIDU KIRJASTUS, 1927. Mait Metsanurgal on eeskätt tähtis väljendada teatav arusaamine ja arvamine asjast, teatav mõtete kompleks. Missuguste sõnadega ja missuguses üldehituses seda avaldada, see paistab olevat kuigi tähtis, ometi aga kõrvalküsimus. Ei pühendata erilist tähelepanu sõnale, ei püüta mitte alati anda kujutelmale tema kõige vastavamat […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
30 Oct
RICHARD JANNO: METSMEES. ROMAAN. K./Ü. „LOODUS”, TARTUS, 1929 Richard Janno esikteost Metsmees, mis Looduse romaanivõistlusel on kroonit teise auhinnaga, on mitmelt poolt vaadeldav hõimuprobleeme käsitleva romaanina. Mordvalane Peedra Smirnov, kelle toob Eestisse teaduslikku kuivusse tardunud dotsent ja tahab kasvatada Volgaäärse hõimu äratajaks, on arvustajate poolt asetet teose keskkujuks. Hõimuprobleemidele lahendust otsides ja esijoones […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
30 Oct
Praegusel ajal on õige tujukas vaim loomingusse siginenud. On igasugust käärivat, ruttu muutuvat; pooldamist nii vanadele vooludele, kui ka uutele katsetamistele ja äratundmistele. Keeb vihane võitlus mitte üksi kirjandusliku palge pärast, vaid isegi isikute pärast. Kui kerge on sattuda revolutsiooniliselt aluselt türannlikule – seda teame juba. Sama nähtus on nagu mingi loodussaadusena ka kirjanduse […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
30 Oct
Kõigil aegadel on esinenud vaade, et maailma ajaloo sündmuste ilmumisvormid on arvuliselt piiratud, et ajaloos teatavad ajastud, epohhid, olukorrad, isikud korduvad tüüpidena. Harva on näit. käsitletud Napoleoni Aleksander Suurega võrdlemata. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal rääkis konvent Kartaagost, kui ta Inglismaad mõtles, ja jakobiinlased nimetasid endid roomlasteks. Seesugustest analoogia otsimistest võiks tuua väga palju näiteid. […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
30 Oct
Peaaegu kogu 19. sajandi kestes võitlevad euroopa kirjanduses üksteisega vahetpidamatult unistus ja elu, fantaasia ja tegelikkus, ehk, sõna laias mõttes, romantika ja realism. Mõnikord mõlemad suunad lähenevad teineteisele, sagedasti romantismi jooned ilmuvad realistlike kirjanike loomingus, ja mõnikord pole ehtis realism võõras tõelisele romantikule. Mõnikord satuvad nad julma võitlusse teineteisega, ja siis saavad mõlemad […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
30 Oct
Ühistute liikumine on kujunenud nüüdisajal massiliseks nähtuseks ja ta üksikud organid – ühistud, s. o. majandid, mis taotlevad oma liikmete tootmis- või tarbimismajandite edendamist või täiendamist, evivad majanduselus üha suurenevat kaalu. Nende tegevus- ja mõjupiirkondade avardudes ning tootmis- ja jaotamismeetodite ning menetluste komplitseerudes aga kasvab ühistuis vajadus mõistuspärase kavandamise ja juhtimise järele. Pole mõeldav […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
30 Oct
Kaasaegne inimpõlv peab rahu nimel teiskordselt maailmasõda. Seejuures miljonitesse ulatuvate inimmasside kõrval võitlevad vastakuti ka vaimsed-ideoloogilised jõud. Mõlemate poolte sihiks olevat rahu toomine ühiskonda. Tulevik näitab nende võitluste vaimseid ja materiaalseid tagajärgi. Olgu käimasoleva sõja hävitustöö materiaalsed tagajärjed kui suured ja vapustavad tahes, üks näib olevat kindel, ühiskondlikes tegutsemistes seisab lähema tuleviku […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
30 Oct
l. Ernst Peterson-Särgava kirjandusliku tegevuse haripunktist on möödunud ainult natuke üle kolmekümne aasta, kuid sellegi suhteliselt lühikese aja jooksul on meie suhtumine „Paisete” ja „Rahvavalgustaja” autorisse osutanud kõikumist reservatsioonideta ülistamisest kuni peaaegu täieliku kõrvalenihutamiseni. Rahvuslikult meelestatud linnakodanluse ja intelligentsi osatähtsuse kiire tõus Vene valitsuse viimasel aastakümnel ühelt poolt ja teiselt poolt tööstusproletariaadi järsk suurenemine […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
30 Oct
1. Kirjanik Mait Metsanurk põlvneb Hubelite perekonnast, kelle esiisade koduks oli Kärevere vald Põhja-Tartumaal. Ta isapoolsed esivanemad esindasid poliseid vabadikke, kes polnud kinnistatud kindla koha külge, ehkki mõisnikud tegid selleks katseid. Kirjaniku esiisa „Matzi Hans”, keda kirikukirjas kutsuti „Vahhi Hansoks”, pidas XVIII sajandi keskpaiku vabadikukohta Kärevere mõisa mail. Tema poeg „Vahhi Tõnno” (sünd. 1751) […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
30 Oct
1 Ljeskov ütles: „On märgatud, et 5. detsember on – eriliste õnnetuste päev.” Fedor Sologub suri 5. detsembril – õnnetus, mis vene kirjandusele ei ole harilik. Juba 1913. a. ta aimas ühes omas trioletis: Detsembrikuus ma lakkan elamast. Sologub on kõige peenekoelisem vene luuletajaist. Omas „Ööbikus” ma laususin tema kohta a. 1918: Poeet, […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
30 Oct
Jätkem kõrvale selle üksildase ja tegeva elu pikk võrdlus ; ja mis puutub sellesse kaunisse lausesse, mille taha poevad auahnus ja ihnsus: „Et me pole sündinud mitte omaenda, vaid üldsuse jaoks”, siis pöördugem julgesti nende poole, kes on selle sagina sees, et nad koputaksid oma südamele ja ütleksid, kas vastupidi ei otsita mitte […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
29 Oct
Kõlbelise kasvatuse eesmärgiks on arendada inimeses kõlbelist vabadust. Inimene muutub moraalseks, s. t. kõlbeliselt heaks, mõtleb, räägib ja tegutseb ausasti. Kasvataja peab püüdma taotleda seda, et õpilane täidaks vabatahtlikult oma kohuseid. Nii oleks kõlbelise kasvatuse üldine eesmärk õigluse ja kohusetunde emotsioonide kultuur ehk kõlbeline südametunnistus. See ülesanne on teostatav, kuna kõlbelisuse algidud peituvad […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
29 Oct
VI üleriiklikuks õpetajate kongressiks määratud referaadi kokkuvõte. Kõlbeline kasvatus koolis annab kasvatusteadlastele tähtsaid ja raskeid ülesandeid, mille lahendamisele püütakse jõuda mitmel teel. Ajalooliste ja osalt ka poliitiliste asjaoludega on seletatav teatavates ringkondades valitsev arvamus, et kõlbelise kasvatuse eesõigus on usuõpetusel. Maades ilmaliku kooliga, ilma usuõpetuseta (Prantsusmaa, Portugal, Jaapan ja t.) on kõlbelise kasvatuse […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
29 Oct
Kui otsida ajaloost mehi, kes tõid maailma „uusaja vaimu” – pärimuste murdmise, kõigi autoriteetide arvustamise, rahvaste ning üksikisiku vaba enesemääramise, lühidalt: vabadusevaimu -, siis tuleb kõigepealt nimetada kaht prantsuse nime: Voltaire ja Rousseau. Prantsusmaa ning kogu Euroopa revolutsiooni valmistasid ette need kaks kirjanikku oma määratu mõjuga; ometi on nad suuresti vastandlikud teineteisele. Juba […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
26 Oct
Teades, et sisuliselt elu on energia elevus, vaatleme lähemalt elulise energia võimendamisprobleemi. Nimelt, millistel alustel avaldub loov energia. Elulisuse tunnus inimeses on – idee. Idee on inimese energia liikumissuuna määraja. On meil idee midagi teostada, siis on meie energia avaldussuund seega määratud. Tuleb võtta omaks, et elava olevuse energia tagavara on tõeliselt palju suurem, […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
25 Oct
uroopa rahvaste teadus, kunst ja kirjandus, üldse kogu nende vaimne ja tehniline kultuur, on jõudnud oma erakordsete saavutusteni vaid tänu asjaolule, et nende rahvaste vahel on, hoolimata kõigist poliitilistest ja usundilistest vastuoludest, valitsenud kogu aja tihedad vaimsed sidemed. Juba varakult esineb Euroopas üsna tihe vaimne koostöö, mis ületab rahvaste ja riikide piirid. Antiikajal esindasid […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
22 Oct
Üldise kultuuriloo arengu tundmaõppimisel omab suurt tähtsust nõidususu ja sellega seoses olevate nähtuste probleem. Veendumused, mille nimel niipalju ebakultuurilist toime on pandud, vajavad seda enam jälgimist, mida ilmsemas vastuolus nad on tänapäevaste arusaamadega. Nõidususu elemendid, võrsudes rahvausundilistest kujutelmadest, leidsid tuge ristiusu dogmas, mille kaudu siia liitus ketserluse moment. Sellega oli kiriku vaen nõiduses kahjustatute […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2011
03 Oct
Matusemeeleolulisi hääli kiriku kohta on kuulda isegi kirikule endale lähedastest ringidest ning konfliktid teoloogia fakulteedi ning kiriku seniste ametikandjate vahel tunnistavad, et midagi on liga-loga, kui just mitte päris pehkinud. Olukord ise, mida meil paraku peetakse õigeks, kus nn. haritlaskond Pilatuse kombel „peseb oma käed puhtaks” ega taha teha tegemist „musta asjaga”, […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
29 Sep
Koostanud ja tõlkinud A. Aspel. Maailmakirjanduse seeria nr. 5. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1988. Eritlus on nii ürgne tung inimeses, et sellest kõneleb juba lapse taltsutamatu lust oma mänguasja tükkideks teha ja uurida, mis seal „sees” on. Sama intellektuaalne uudishimu avaldub hiljem ka mõistete lahtiharutamises ja jälgimises kõige peenemate kiududeni. Ja pole […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
28 Sep
Johannes Schütz: Südasuvi. Noor-Eesti Kirjastus Tartus 1934. 74 lk. Hind 2 kr. 75 s. H. Mugasto originaalpuulõiked ja kaas. Oma eelmistes valimikes on Schütz alati pakkunud vaheldusrikkamat värssi – niihästi subjektiivsemas, rahutus kui ka „objektiivsemat”, rahulikku kujutamist taotlevas laadis. „Südasuves” aga pääseb täielikku ülekaalu Schützi kalduvus „klassikalise”, jaheda kujutamise poole. Jahenemisprotsess on […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
28 Sep
Johannes Semper: Tuuleratas. Luuletused. Eesti Kirjanikkude Liidu kirjastus, Tartu, 1936. 80 lk. Hind 2 kr. 50 s. Üle mitme aasta – neid on vist juba möödunud tervelt viis – avaldab Johannes Semper jälle luuletuskogu. Ning ta ilme on muutunud, kuigi mitte täiesti ootamatus suunas. Juba „Päike rentslis” osutas n. ö. kuuenda meele juurdetekkimist […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
27 Sep
Henrik Visnapuu: Põhjavalgus. XI kogu luuletusi. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1938. 78 lk. Hind 1 kr. 75 s. Uues luuletuskogus võib tähele panna kaht erinevat, teataval määral koguni vastakat arenemissuunda. Üks neist – lihtsuse ning südamlikkuse taotlus, mis ilmnes küllalt nähtaval kujul juba eelmises luuletuskogus, – on andnud ehedaid võite; teine suund taotleb […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
27 Sep
Valmar Adams: Tunnetuse tund. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1939. 62 lk. Hind 1 kr. 50 s. Valmar Adamsi luuletajaisiksuses on imponeerivaks jooneks olnud see, et teda ei rahulda valmistõed ega valmisarvamused. Oleme võinud märgata temas fanaatilisele loomusele omast tungi püüelda nii oma mõttes kui ka tundes juurteni, kuigi see võib valu teha endale ja […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
25 Sep
August Sang: Müürid. Luuletusi. 1939. Eesti Kirjanike Liidu kirjastus. Kaas Ott Kangilaskilt. 63 lk. Hind 2 kr. 50 s. Oma esimese, omapärast pealkirja kandva luuletuskoguga „Üks noormees otsib õnne” osutus August Sang mõtlikuks, süvenevaks, kogu aja justkui midagi pinevalt kuulatlevaks poeediks. Läbi muljepiltide, läbi väikeste meeleolukajastuste ja epigrammidegi oli järjest tunda tõsiseid, kuigi […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
25 Sep
1 Praeguses riimikaoses tuleb väga kahetseda, et seni pole meil ilmunud ühtki ülevaatlikku kirjutist ega teost riimiküsimuses. Samuti tuleb kahetseda, et ülikooli kirjandusloo kateeder pole teinud kättesaadavaks neid uurimusi, mis on sooritet seminarides. Ometi on riimitarvitamine eesti luules põhjalikult muutunud viimase viieteistkümne aasta jooksul. Riimipraktika on viimasel ajal andnud niisuguse rikkuse riimimise alal, et […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
22 Sep
Umbes neidsamu süüdistusi, mis paarkümmend aastat tagasi „Вехи” rühm esitas kogu vene intelligentsile, kordab nüüd kogu Euroopa intelligentsi kohta – muidugi mutatis mutandis – Julien Benda ajakirjas La Nouvelle Revue Française (aug. – nov. 1927) pealkirja all „La Trahison des Clercs”, mis äsja ilmus ka eriraamatuna. 19. sajandi teisel poolel, väidab ta, on esiplaanile […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
19 Sep
oola on ennast juba sajandi vältel nimetanud rahvaste Kristuseks. Kui see nii oleks, siis nimetaksime selle Kristuse evangelistiks Žeromskit, kelle 75 a. sünnipäeva pühitsemine möödunud aasta lõpul ära langes „Kristuse” varjusurma tõttu. Tänapäeval aga on sellele nimele nii palju pretendeerijaid, et kõik nad osutuvad valeprohveteiks. Seepärast oleks sobivam Žeromskit nimetada poola Dostojevskiks, kas […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
17 Sep
Eestlased on tõuliselt segarahvas, nagu teisedki Euroopa rahvad. Sest miski ei isoleeri meid naaberrahvaist, mistõttu me oleksime saanud püsida „puhtatõulistena” või mistõttu siin oleks saanud kujuneda mingi ühine inimtõug. Meie tõuline ebaühtlus on bioloogiline paratamatus! Tõepoolest, juba umbes 2000 a. e. Kr. tungib siia Kesk-Euroopast indoeuroopa rahvaid, sulades lõppeks pärisrahvaisse, meie soome-ugrilastest esivanematesse. Pronksiaja […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
17 Sep
Vene-Liivi sõjas hääbunud orduriigi uhke päranduse, Maarjamaa, jagamisel puhkenud sõjas alul võrdlemisi tasavägiste vastaste vahel sulas maa- ja linnarahva arv kiiresti kokku. Varemete rohkenedes kasvas ka tühjade adramaade arv, aasta-aastalt käisid üle maa vaenuliste vägede parved ning ennenägematult vihane ja julm sõjapidamine peletas adra tagant pakku kohati viimsedki talupojad. Vene stepisõdurite sõjajulmuste kaja kostis […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
12 Sep
Koguteos. Noor-Eesti kirjastus Tartus. 1931. a. „Põhjakaare” romantilise lipu all avalikkuse ette sõudev vikerlaste salk on endale lipukirjaks võtnud hüüdsõna „elulähedus”. Elu teenimine, juhtimine, selle paremaks ja õiglasemaks muutmine, ilu kui omaette otstarbe eitamine – sellane on toimetuse väidet mööda albumi lähtekoht. Ka ilu peab muutuma ilutsemisest eluliseks. Need on põhimõtted, […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
12 Sep
Mõningaid momente Albert Kivika loomingust. 1. Nüüdisaegset tõelisusele toetuvat kirjandust oleme teataval määral juba harjunud nimetama uusrealismiks. Võtame omaks selle nimetusega niihästi sidemete kui ka erinevuste olemasolu vanarealistide toodangu ning tänapäeva moodsa kirjanduse vahel. Tegelikult pole aga üldse lähemalt analüüsitud, mis just seob moodsaid autoreid realismi vanameistritega ning mis neid lahutab viimaseist. On […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
11 Sep
1860-1932 1 Hollandi mõjuvõimsa maalikunsti, hollandi võiduka arhitektuuri vormikõne on rahvusvahelise maksvusega. Kui küsimus on näiteks hollandi 17. sajandi kuulsaist maalimeistritest või hollandlaste moodsast ehituskunstist, siis on need Madalmaa loominguliste jõudude saavutused hästi tuntud ja hinnatud kogu haritud maailmas. Aga mitte ilma põhjuseta ei kutsu Amsterdami kirjandusprofessor J. Prinsen hollandi keelelist kujutluskunsti oma […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
07 Sep
Juba ammu on käibel avaliku elu terminoloogias, nii meil kui mujal, sõna „rahvustervik” ja sellega rööbiti samas tähenduses „rahvusterviklus”. Eriti on rahvusterviku mõiste arendatud võimsaks ideoloogiliseks teljeks diktatuurliku Itaalia ja Saksa valitsevate parteide programmis ja nende riikide ametlikus poliitilises doktriinis. Siit edasi on rahvustervikluse loosung viimaseil aastail tugevasti kajanud teisteski riikides, leides tihedamat […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
03 Sep
Kas rahvakultuuris on midagi omapärast, mis teda teiste rahvaste kultuurist esile tõstab, on küsimus, mis väliselt näib olevat rinnastatav tõuküsimusega. Võime asetada üheltpoolt küsimuse, kas leidub praegusel ajal enam tõupuhast rahvast, ütleme Euroopas; teisalt taas, kas võime samal maa-alal eraldada selgelt piiriteldavaid rahvakultuuri piirkondi, ja millisel määral need nähted üksteist kataksid ruumilises ulatavuses. Nende […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
03 Sep
Eduard Vilde meistriteos, psühholoogiline romaan „Mäeküla piimamees” ilmus maailmasõja päevil, 1916. a. kevadel Tallinnas „Mõtte” kirjastusel 3000 eksemplaris. Raamat oli varustatud O. Kall’ise kaaneilustusega. Teose välisele küljele osutus ühtlasi plussiks kirjaniku käekirja näide tekstieelsel leheküljel. Arvustajad tervitasid „Mäeküla piimameest” eranditult kiitvalt. „Ma pean seda romaani meie esimeseks romaaniks. Ta on seda, mida õige tubliks […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
23 Aug
Senine esteetika pidas oma ülesandeks lahendada kolm rasket küsimust. Need on küsimused: Mis on esteetiline, mida mõistame tõeliselt kunstilise all? Missugused tunnused eraldavad esteetilise eluala muist elusfääridest? Mis on esteetiline ja kunstiline vaatlus, tunne, otsustus, looming vastandina üleüldisele vaatlusele, tundeile, otsustusele, loomingule? Sellega on edasi antud küsimus: mis tunnuste läbi erineb kunstiline, esteetilist […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
22 Aug
1. See on teema, mida ikka jälle on käsitletud aastatuhandete jooksul ja mille kohta on ikka olnud väga erinevaid arvamusi. Kes meist ei teaks, milline osa oli näit. Homerose eepostel vana-kreeka noorsoo ja rahva kasvatuses – ja kes ei teaks, et sellest hoolimata Platon oma ideaalriigist tahtis välja ajada kõik luuletajad kui noorsoo lõdvendajad […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
18 Aug
Kuna meie rahvas ühiskondlikult ja kultuurideoloogiliselt, eriti aga usuliselt, vähe differentseerunud, valitseb meie koolipolitikaski võrdlemisi suur rahu. Sest saadik, kui võitlus usuõpetuste pärast lõppes rahvahääletusega, ei ole kasvatuse sihtide küsimuses üldse enam esinenud märgatavaid lahkarvamusi. Peatähelepanu on pöördunud uute õpetus-, vähesel määral ka kasvatusmeetodite otsimisele ja rakendamisele, ent siingi esinenud lahkarvamused lõppeks näivad enam […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2011
07 Aug
ÜHE KOLMESAJA-AASTASE MÄLESTUSPÄEVA PUHUL. Viimaste aastakümnete kestes on inglise kirjanduses nagu igalpool mujal sündind suuri ümberorienteerumisi. Suhteline tasakaal, mis valitses sõjaeelses kirjanduslikus toodangus, on ammu kadund – vähemalt sääl, kus lüüakse käesoleva põlve otsustavaid lahinguid. Kuna enne esikohal oli välisilma vaatlus ja traditsioonilistes piirides püsiv hingeelu käsitlus, on nüüd psühholoogiline analüüs võrratult teritund […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2011
20 Jul
Kui meie haritlaskonnas ja kirjanduslikes ringides mõnikord on kõnelust eesti-läti vastastikusest kultuurilisest suhtlemisest, siis tekib alati mulje, nagu poleks meil eestlastel sel alal varemalt kuigi palju kokkupuuteid olnud oma naabritega, – nii vähe ollakse teadlik tõelisest seisukorrast. Lugu seisab lihtsalt selles, et meil pole kaua aega millegipärast vajalikuks peetud nende asjadega avalikkuses üldse […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2011
20 Jul
Iga kirjanduskriitik teab, kuivõrd raske on tüürida läbi kirjanduslike arvamuste rahutu mere. Ta peab olema valmis iga hetk põrkama vastu kirjanikkonna helluse või üldise maitse karisid. Iga kiitev, iga laitev sõna võib tema vastu esile kutsuda nördind poleemikaid. Kuigi ta oma vaated ja analüüsid on esitand täiesti bona fide, ei tarvitse ta üllatuda, […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2011
20 Jul
Rahvusliku teadvuse ja rahvamajandusteaduse suhtelisest noorusest sõltuvana on ka rahvuse ja majanduse vaheliste suhete käsitlus üsna hilise päritoluga. Majandusteaduse rajajaile polnud rahvus üldse majanduslikuks teguriks. Nende arvates olid majanduslikud küsimused täiesti kosmopoliitilise, internatsionaalse iseloomuga ning täiesti sõltumatud üksikute rahvuste geograafilistest, ajaloolistest, rassilistest ja kultuurilistest erivustest. Majandust käsitleti üksikute isendite ja kogu inimkonna, mitte aga […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2011
18 Jul
Eesti rahvusriigi säilitamise väljavaated olenevad oluliselt tema poliitilistest ja rahvusbioloogilistest alustest. Rahvuslikust seisukohast on Eesti rahvastik küllalt homogeenne, kuna siin on üle 88% elanikkonnast enamusrahvusest, s. o. riigirahvusest. Kuid kahjuks ei vasta sellele rahvuse homogeensele taustale meie rahvusliku majanduse olukord. Eesti majanduse üldpildis torkab igaühele häirivalt silma võõrkapitali liiga suur osatähtsus. Ja on nähtusi, […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2011
11 Jul
Jean Giraudoux nimi pole meie lugejale enam tundmatu. Aastate eest pühendas J. Semper talle Loomingus artikli, mis esineb täiendatud kujul ta esseedekogus Prantsuse vaim . Pärast viimase ilmumist on Giraudoux, praegu viiekümnendate eluaastate keskel oma parimas loomingueas, käinud tüki uut ja tõusvat teed, mis on viinud teda tänapäeva kõige silmapaistvamate kirjanike kõrvale. Ta viimaste […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2011
10 Jul
ui rääkida kirjanduse ja omakultuuri suhetest, siis võiks seda teha õige mitmel viisil. Võiks lähtuda küsimusest, kas meie kirjanduse arengutee ühtub eesti omapära kujunemise resp. kujundadatahtmise tendentsiga. Sellele küsimusele võiks julgesti vastata nii positiivselt kui negatiivselt, olenevalt vastaja isiklikust maitsest ja filosoofilistest tõekspidamistest. Kirjanduse mitmepalgelisust arvesse võttes ei teeks suuri raskusi tuua näiteid ükskõik […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2011
09 Jul
irjandusliku kriitika kriisist on meil kõneldud korduvalt. Vastavad sõnavõtud on kujunenud eriti ägedaks uute kirjanduslike voolude päevakorrale kerkimisel, seda enam, et võitlused viimaste ümber tihtipeale on kattunud sugupõlvede vaheliste võitlustega. Uute jõudude tungimine Parnassile toimub harva ilma iganenud seadusetahvleid ründavate lipukirjadeta, ideoloogilised kähmlused viimaste poolt ja vastu peetakse aga kirjandusliku kriitika lahinguväljadel. Igatahes alahindaksime […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2011
09 Jul
Me viimased arutused näitasid muuseas ka seda, mil viisil tekivad individuaalsed erinevused esteetilises maitses ja esteetilises otsustuses, ja niipea kui omale selgeks teeme nende põhjused, eriti esteetiliselt maitsva inimese suhtumises ilmnevad vahed, ei tundu esteetiline otsustus enam kaugeltki nii meelevaldsena kui harilikult oletatakse. Me näeme nimelt selgesti, et üksikud inimesed tõepoolest igal […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2011
08 Jul
Eesti üliõpilased või vähemalt meie organiseeritud üliõpilased on alati oma auasjaks pidanud olla isamaalased. Meiegi päevil on „eesti” kõige kesksemal kohal kõigis meie programmides, püüdeis ja vaateis. Kuid on tõsiasi, et see „eesti”, rõhutatagu seda kui tugevasti tahes, kõneldagu sellest, asetetagu see ei tea kui väljapaistvale kohale, ütleb niisugusena meile iseenesest veel väga vähe. […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2011
08 Jul
Täisõiguslike linnakodanike kõrval leidub Pärnus XVII ja XVIII sajandil „eeslinna elanike” („Vorstädter”) nime all tuntud kiht, millest suurema osa moodustavad eestlased. Tavaliselt esineb see kiht ka „kandjate ja kalurite” („Träger und Fischer”) nimetuse all. Selle kihi päritolu on väga mitmekesine. Osalt on eeslinna eestlased juba sugupõlvede kaupa elanud linna ümbruses ja saanud linnakodanikega sama […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2011
07 Jul
Kiriku asend ja ülesanded iseseisvusaegses eesti ühiskonnas on suurel määral tingitud eeliseseisvusaegsest taustast – mille ulatust ei tule mõõta aastakümnete, vaid sajanditega. Omaette probleemiks on kasvõi seegi, millal ja kuivõrd eesti talupoegkond üldse kristianiseerus. On väidetud, et tõsisemast kristianiseerumisest võib juttu olla alles Rootsi ajal, mil kiriklikud reformid võimaldasid uut elu senisesse hangunud institutsionaalsusse. […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2011
06 Jul
On üldiselt tunnistatud, et inimese intellektuaalne arenemine karakteri, ja moraalse arenemise arvel viimaste tahajäämisel on suurim pahe, mis ei jäta end tasumata ei üksiku ega ühiskonna elus. On ju teadmistega varustatud leidliku, terava mõistusega kurjategija võrratumalt kardetavam harilikest kurjategijaist. Võrreldagu meie suurtkätt hangeldajaid, riigivargaid, inimesetapjaid nende vähemate ametvendadega, et näha kuivõrd suuremad inimsoo vaenlased […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2011
05 Jul
1. Vaimutervishoid ja ühiskond Lääne-euroopalik kultuur on suutnud tõsta, tänu loodusteaduse ja seega ühtlasi tehnika jõudsale arengule, materiaalsete hüviste produktsiooni etteaimamatult kõrgele tasemele. Kuid sellega ühenduses olevat probleemi – nende hüviste jaotamine sotsiaalse õigluse alusel – pole tal teatavasti seni õnnestunud lahendada. Teaduse abil, mis Lääneeuroopa kultuurkonnas välja kujundatud, on suudetud inimkonda päästa väga […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2011
04 Jul
Nii mõnegi teose kohta on öeldud: kahju, et see on ainult fantaasia. Tõelisuse veetlus pole loomulikult tuhmunud ka tänapäeval. Sellest johtub, et objektiivset tõepärasust pakkuv täitsa keskpäraste väljenduslike väärtustega memuaariline teos võib olla teinekord haaravam ning kestvamalt huvialune kui nii mõnigi viimisteldud ilukirjanduslik teos. Paljud autorid eelistavad siiski ühel või teisel põhjusel memuaarilise ainestiku […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2011
02 Jul
1. „Maakera pole inimesele ometi kuidagi rohkem kui lillele taimelava, vaevakasele soo. Nende vahekorra algelisem, kandvam idee – nende vaheline võitlus,” kirjutas A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus” I ilmumisel, vihjates oma suurromaani põhiideele – võitlusele. Seda inimese lakkamatut võitlust loodusega ja üleaedsete taluperemeeste omavahelist kemplemist oli kirjanik maast-madalast jälginud ja kogenud ei kuski […]
admin postitas kategoorias nr. 5-6/2011
30 Jun
mmuks see oli, kui meil pikisilmi oodati, et maa- ning agulielu kujutavate ilukirjanduslike teoste kõrval tootma hakatakse linnaharitlaste elu käsitlevaid romaane ja novelle. Vaevalt olid aga esimesed seda laadi teosed ilmunud, kui tekkis üsna ootamatu nähtus: peaaegu sama tugevaks kui täitsa loomulik ning arusaadav rahuldustunne osutus uudishimu selle vastu, keda üks või teine […]
admin postitas kategoorias nr. 5-6/2011
29 Jun
Kulla küsimus on olnud alati aktuaalne. Ta pole seda vähem tänapäev kui ta oli seda aegadel, mil enamik suurriikide vääringuid oli selle kallismetalli alusel. Kuld on tõepoolest jäänud rahvusvaheliseks korraldusvahendiks, mida võlgnevailt mailt pole kunagi keeldutud vastu võtmast. Ja just seepärast, et kollast metalli aktsepteeritakse kõikjal maksuvahendina kõigi kaupade eest, tuleb Prantsuse ja Inglise […]
admin postitas kategoorias nr. 5-6/2011
28 Jun
Üle ilma kõneldakse praegusel ajal demokraatia kriisist. Igal pool käib samuti võitlus vana demokraatia alusel loodud ühiskondliku korra, poliitilise parlamentarismi ja uute vormide vahel, mis taotlevad uut ühiskonna ja riigi organisatsiooni. Keskaegse liigselt kivinenud, orjastuse ilmavaatele ning korrale rajatud riigivalitsemise vastu algas eriti pärast Prantsuse revolutsiooni uute põhimõtete maksvusele pääs. Trükivabadus, kodaniku vaba tegutsemine […]
admin postitas kategoorias nr. 5-6/2011
22 Jun
Kui jämedat, aga selgejoonelist pilti lubatakse tarvitada, siis võime inimese vaimu suure aidaga võrrelda, millesse lugemata hulk kaubaronge ühtelugu uusi pakke ja kaste juurde veavad, kus kaup ümber pakitakse ja müügivalmis seatakse. Sel aidal on oma ülevaataja ja valitseja, kes sealt seda peab kätte ulatama, mida soovitakse. Kuid vastuvõtmiseks ning väljasaatmiseks on ainult […]
admin postitas kategoorias nr. 5-6/2011
11 Jun
Tõlkinud M. Sillaots. Albert Orgi kirjastus Tallinn. K.-ü. Albert Orgi poolt väljaantava „Kodu- ja kooliraamatute” seeria ühe esimese numbrina on ilmunud huvitav töö, millega me lugejaile tõelist uudismaad on pakutud. Mõtlen selle all Lamartine’i „Graziellat” M. Sillaotsa tõlkes. Sellega on asutud prantsuse vanemast kirjandusest pilti andma ja on sealt valitud teos, mis oma […]
admin postitas kategoorias nr. 5-6/2011
04 Jun
1 Henrik Visnapuu kirjanikuanne on kujunenud ja küpsenud aeglaselt. Tema esimest värsikatset, mis on sepitsetud a. 1904, eraldab esikluuletuskogu Amores ilmumisest (1917) kolmeteistkümneaastane vahemaa. Selle võrdlemisi pika ajavahemiku jooksul on Visnapuu pidevalt katsetanud luulepõllul. Teda ei heidutanud esialgsed ebaõnnestumised, vaid ta rühkis peatamatult edasi, et jõuda rohkete eelharjutuste järele kirjanduslikku täisikka. Visnapuu värsisepitsused algasid […]
admin postitas kategoorias nr. 5-6/2011
02 Jun
Senistes arutlustes vaatlesime kunsti ja kunstilist elu ainult kunstniku ja tema tegevuse seisukohalt; kuid kunst on alati olemas ka esteetiliselt maitsvate ja otsustavate inimeste suure kogu jaoks, kes ennast kunstnikuks ei loe, ja igal kunstnikul kangastub loomingu juures ometigi mingisugusel viisil mõte, mis vastuvõtmist ta töö leiab esteetiliselt maitsva publiku poolt. Seda ei muuda […]
admin postitas kategoorias nr. 5-6/2011
28 May
ÜKS LAHKUNUD SOOME-ROOTSI LUULETAJANNA. Rootsi luuletaevas tõusis Edith Södergrani täht järsku ja ootamata nagu meteoor. Ta paistis mõne aasta jooksul haruldase hiilgusega ja kadus sama järsku – tähelend, mida inimeste loiud silmad vaevalt suutsid fikseerida, enne kui ta kustus. Meil on temalt vaevalt neli õhukest luuletusvihukest, ja varsti oleks võinud oodata vahest […]
admin postitas kategoorias nr. 5-6/2011
28 May
Katsudes siin lühikest ülevaadet anda prantsuse kirjanduse praegustest tendentsidest, peame silmas pidama, et tänapäev on arengu peajooni võimalik selgemini eraldada kui vahest varem ja üldine suund, olgugi ajutine, on kindlamate piirjoontega. XX sajandi alguse kirjandus on laadilt ühtlane ning selle sihitlused on pärit eelmise sajandi lõpust. Sõda, mis palju uut juurde ei toonud, on […]
admin postitas kategoorias nr. 5-6/2011
22 May
Suured kriisid sunnivad mõtlejaid päid seniste vaadete täpsele sõelumisele ja tarbe korral ümberhindamisele. Põikpäisusel on mõnikord löögijõudu, kuid veelgi sagedamini see võib löögijõudu vähendada, juhtides seda väärasse suunda. Positiivsetele tulemustele võib viia üksnes situatsiooni selgepilguline vaatlus ja omaenda – ja ka teiste – vaatekohtade siiras ja terav analüüs. Paljas omaenese õiguse toonitamine, […]
admin postitas kategoorias nr. 5-6/2011
21 May
„Suur demokraatlik revolutsioon toimub meie keskel . . . Kõikjal näeme mitmesuguseid nähtusi rahvaste elus kujunevat demokraatia kasuks . . . Riigijuhid ei ole aga mõelnud midagi ta jaoks ette valmistada; ta on sündinud vastu nende tahtmist või ilma nende teadmata . . . Demokraatia on olnud jäetud ta enda metsikute instinktide hooleks; ta […]
admin postitas kategoorias nr. 5-6/2011
15 May
1 Ei ole meelevaldne ühendada need mõlemad nimed. Aeg seob nende kandjad: umbes saja-aastases kauguses näeme nende tähti, küll isevärviiisi, ometi oma helendust heitvaid tulevikku, meie aegade poole. Kummaski elas armastus omale rahvaile, keelele ja maale. Selle kõrval aga peitus neis vastolu, igivana omalt laadilt, ikkakorduv omalt ajalt. Kui üks neist, luuletaja, noor, […]
admin postitas kategoorias nr. 5-6/2011
13 May
Vennastekoguduse ajaloo uurimine on meil jäänud üsna unarusse. Selle mõjurikka usulise ja haridusliku liikumise kohta pole uuemal ajal ilmunud ühtegi ulatuslikumat kokkuvõtet, mis suudaks asendada või nimetamisväärselt täiendada Th. Harnack’i vananenud teost „Die lutherische Kirche Livlands und die herrnhutische Brüdergemeinde” (ilmunud 1860) või sellele vastuseks kirjutatud herrnhuutlase H. Plitt’i apoloogiat „Die Brüdergemeinde und die […]
admin postitas kategoorias nr. 5-6/2011
07 May
1. Viimased nelikümmend aastat on pedagoogiline maailm olnud tulvil väga mitmesuguseid uuenduskatseid. Üks uuendusvool on järgnenud teisele. Vaevalt saadakse üht uuendusettepanekut põhjalikult ja lõpuni läbi uurida tema rakendatavuse suhtes, kui näitelavale astub juba uus vool ja esitab omapoolseid ettepanekuid. Sääraste lakkamatute uuenduskatsete tähe all on elanud ka eesti kool, vähemasti aastakümmend enne Eesti iseseisvust, […]
admin postitas kategoorias nr. 5-6/2011
01 May
Mis toob Vene revolutsioon Vene vaimsele kultuurile, – tõusu või langust? Selle küsimuse üle on palju vaieldud ja arvamused on diametraalselt lahku läinud. Ajalugu tunneb nii üht kui teist võimalust. Ta tunneb revolutsioone, mis rahvaelu uuestsünni toonud, kuid tunneb ka revolutsioone, mis on lõppenud tervete kultuuride ja rahvaste eneste hääbumisega. Arusaadavalt olid kõige optimistlikumad […]
admin postitas kategoorias nr. 4/2011
24 Apr
õnad „seltskond”, „seltskondlik”, „ühiseluline” on meie aja haritlastele väga tuttavad. Iga päev leiame neid sõnu ajalehtede veergudel, tarvitame neid üksteisega juttu vestes ehk vaieldes. Avage mõni majanduseteaduse õpperaamat, ja te leiate seal kõnekäände, nagu: seltskondlik ehk rahvamajandus, seltskondlik kapital, seltskondlik töö, seltskonna kasu; õiguseteadlane kõneleb avalikust ja seltskondlikust õigusest, avalikust arvamusest; ajaloo-ja ühiseluteadlane […]
admin postitas kategoorias nr. 4/2011
23 Apr
Üldiselt on sõjategevuse käik meie kodumaal Suure Põhjasõja ajal tuttav; ka leidub kirjandust üksikute sõjasündmuste ning -järkude kohta, kuigi veel kõik sõjafaasid ei ole üksikasjades lõplikult selgitatud. Suuremais monograafiais ning vanemais kirjutisis, leidub mõningaid üksikandmeidki, mis heidavad valgust sõja mõjule ning tagajärgedele kohtadel. Ometi on kindel, et arhiivides veel küllalt on varjul sedalaadi […]
admin postitas kategoorias nr. 4/2011
23 Apr
Lääne-Euroopa romantilise kirjanduse üheks olulisemaks omaduseks oli teatavasti põgenemine olevikust ja tõelisusest uniellu, taandumine ruumilisse ja ajalisse kaugusse. Kui neid romantilise kirjanduse tähtsamaid loomuomadusi täiel määral omistada ka eesti romantikale ΧΙΧ-nda sajandi teisel poolel, kas siis üldse palju oleks põhjust kõnelda selle ajastu ilukirjanduse suhetest tõelisusega? Kas ei jää sel juhul üle muud […]
admin postitas kategoorias nr. 4/2011
19 Apr
„Mäletad, samal kohal, kus istume praegu, unistasime poisikestena nii tihti eesti rahvuse tulevikust. Me olime vai- mustet, me lõkendasime, meie plaanidel polnud piire, me vaatasime alla linna peale ja tundsime: see on meie linn, selle ümber laiub meie maa, kus elab meie rahvas. Milline tundmus valdas südame! Kuid me olime kui juudid Egiptuse orjapõlves, […]
admin postitas kategoorias nr. 4/2011
18 Apr
Viimati käsitletud kolme üleüldise kunstilise motiivi kõrval tuleb meil arutada veel puhtindividuaalsete motiivide tähendust. Sealjuures on nii mõnigi neist leidnud käsitlust teiste esteetikute poolt, ja sellepärast võib seda üldtuntuks oletada. Niisama ei tarvita kunstniku eriline and nii üksikasjalist uurimist kui senini käsitletud üldkunstilised motiivid. Peatame kõigepealt viimase punkti juures. On iseenesest mõistetav, et igal […]
admin postitas kategoorias nr. 4/2011
17 Apr
Olete muidugi kuulnud futurismist? See on uus vool kunstis. Tema jaatavad põhijooned on veidi segased, kuid eitavad küljed selle eest üliselged. Nad ütlevad: „Maha kõik vana! Maha kõik, mis enne meid on olnud! Maha kõik, mida meie pole teinud! Maha Hellas, renessanss, Shakespeare, Goethe, Dostojevski!” Futuristid unustavad, et nende peas midagi päris uut ei […]
admin postitas kategoorias nr. 4/2011
16 Apr
Tõsine luule, nagu iga vaimset algupära olev ilu, on harukordne. Tõelist luulet, päris õnnestunud ja igielavaid luuleteoseid on võrreldes õige vähe olemas, isegi maailmakirjanduses. On õigusega esitatud, et suurteski kirjandustes, mille ajaraamatud üle poolegi tuhande aasta ulatavad, mõni kümmekond tõesti suuri kirjanikke, luuletajaid on esindunud. Ei ole siis ime, et tõepoolest suuri kirjanikke vaevalt […]
admin postitas kategoorias nr. 4/2011
14 Apr
Me peame vaatlema ja mõistma isiku ja ühiskonna eluavaldusi sihiteadvuse seisukohalt. Isiku avaldused ja tegevus on sihipärased. Kasvatuse ülesandeid on avastada, selgitada ja hinnata seda sihiteadvust ja juhatada kasvandikule kätte õige tee ja sobivad abinõud positiivsete elusihtide taotlemiseks, reaalse ja tervikliku eluplaani kujundamiseks. Seejuures on otsustava tähtsusega vastavate kogemuste ja harjumuste sisendamine kasvandikusse, […]
admin postitas kategoorias nr. 4/2011
11 Apr
26. detsembril suri prantsuse romaanimeister Paul Bourget 83. eluaastas. 1894. aastast peale akadeemia liige, kõigi pühitsetud traditsioonide ustavaim tugi, üldiselt tunnustatud ja euroopaliku kuulsusega romaanimeister, nii saavutas Bourget kõrge vanaduse keset üldist austust, mis oli seda ühtlasem, et Bourget seisis juba väljaspool tänapäeva kirjandusküsimusi ja näis kuuluvat ajalukku. Tema asendit määratleda tähendab end tagasi […]
admin postitas kategoorias nr. 4/2011
10 Apr
obeli käesoleva aasta kirjandusauhinna määramine Sillanpääle ei tulnud ootamata, vähemalt mitte põhjamail. Ja veel vähem võib keegi väita, et ta oleks tulnud teenimata või eeskätt poliitilistel põhjustel, Soome vastupanu-heroismi julgustuseks ja toetuseks. Juba 1931. aastal, kohe pärast Silja ilmumist tõstetakse päevakorda sellise auhindamise võimalus, ja just rootslased hakkavad juba varakult Sillanpääd hindama ehk […]
admin postitas kategoorias nr. 4/2011
10 Apr
Nagu kogu eesti rahvale, nii ka eesti üliõpilaskonna saatuskäigule on Eestile iseseisvuse toonud 1918. aasta olnud jõulise tähtsusega. Veel enam aga otseselt eesti soost üliõpilasele on tähendanud 1919. aasta, millise oktoobrikuus teadusejanusele noorsoole esmakordselt avanesid Eesti Alma Materi igivanad, uuesti pealkirjastatud uksed. Vanasse kuulsasse astjasse, põlisesse teadustemplisse, valati vastne eestikeelse teaduseviljuse õli. Eesti üliõpilastest, […]
admin postitas kategoorias nr. 4/2011
07 Apr
Inimsoo ajaloos on ikka ja alati olnud ajajärke, kus sündmuste areng läheb kiirendatud tempos. Muutused, mis tavaliselt toimuvad pikema aja kestel järk-järgult loomulikke takistusi võites ja vastujõude ületades, võivad mitmesuguste tegurite mõjul vabaneda sordiini alt ja teostuda silmapaistvalt laias ulatuses. Murrangulise tähtsusega uuendused, mis sellistel aegadel toimuvad, on suures enamikus saavutatavad vägivaldsel teel […]
admin postitas kategoorias nr. 4/2011
07 Apr
Mõnikord puhuvad meie natuke igaval kodumaal ka värsked tuuled. Kui nad tulevad, siis toovad nad endiga kaasa meie vaiksesse ellu mingi lainetuse, mis kogu vastavale ajajärgule erilaadilise ja piduliku jume annab. Ka Noor-Eesti – kui teda iseseisva kirjandusliku rühmana mõista – on sündinud neil aegadel. Ta on oma alguse saanud 1905. aasta närvlik-ootavaist ja […]
admin postitas kategoorias nr. 4/2011
04 Apr
ÄRI JA MORAAL. Üldse võime tänulikud olla oma esivanematele, kes meid asuma toonud ja jätnud meie kodusse, ilusasse mereranda, mis võimaldab kokkupuutumist Lääne-Euroopaga, teisalt looduslikult rikka idaga. Kahtlemata on selle kasuliku maalapi pärast väga, väga vanast ajast saadik võideldud, igaüks igatses teda endale – sest ta võimaldas ja võimaldab vastu võtta kultuurilaineid. Vanasti […]
admin postitas kategoorias nr. 4/2011
02 Apr
Meie hariduselu tsentraalseimaks küsimuseks on nüüd, kus me oma välise eesmärgi – riikliku iseseisvuse oleme saavutanud, kuidas saame me kultuuriliselt iseseisvaks, kuidas saame me täita oma iseseisva elu oma sisuga, kunas võime hakata täitma neid ootusi, mis välisel haritud maailmal olemas meie kohta meie iseseisvaks saamise päevast saadik: kunas võime hakata andma väljapoole […]
admin postitas kategoorias nr. 3/2011
30 Mar
Selma Lagerlöf 80-aastane esk-Rootsis, Wärmlandis, on Mårbacka mõis. Mårbackas elab praegu Selma Lagerlöf. See oli ka Mårbackas, kus Selma Lagerlöf sündis a. 1858 20. novembril eelviimase lapsena. Ise ta ütleb sellest sündmusest: „Võib kergesti kujutada, et neil oli vaeva ja tegemist vanas Mårbackas. Laps sündis sel päeval kaunis hilja õhtul ja selline asi […]
admin postitas kategoorias nr. 3/2011
30 Mar
Hiecke ütleb: „Lugemisvara, mis peab ainult lastele kõlbama, just sellepärast ei kõlbagi neile.” Kuidas seda mõista? Kas ei peagi vahet olema täiskasvanute ja noorte lugemisvara vahel? Vahe peaks ikka olema, sest ei saa ju noor aru kõigist probleemest, mis käsitletud täiskasvanute jaoks kirjutatud töis. Hiecke tahab öelda vaid seda, et laste lugemisvara peab olema […]
admin postitas kategoorias nr. 3/2011
30 Mar
Tuleviku ülesanded ja nende tähtsus eesti rahvuskultuuri arendamisel Teaduse ülem siht on t õ e otsimine. Sellepärast seisab õige teadus kõrgemal rahvuste, klasside, riikide, parteide j. m. inimkonna rühmituste huvidest ja vastoludest. Ometi ei saa ka teadus jääda väljapoole aega ja ruumi ning on teatud määral väliselt sõltuv kohalikest oludest: olemasolevast uurimisainesest, […]
admin postitas kategoorias nr. 3/2011
28 Mar
Kahe lähema hõimu üliõpilaskonna suhete sõlmimine teineteisega on iseenesest mõistetav, kuid soome ja eesti üliõpilaskonna vahel puudus see suurema osa möödunud sajandist täiesti. Eesti üliõpilased kuulusid veel haruldaste nähtuste hulka; rasked poliitilised ja majanduslikud olud sulgesid eesti noortele meestele ukse ülikooli. Soomlasi käis küll suuremal arvul Helsingi ülikoolis, aga need ei tundnud mingisugust põhjust Eestit […]
admin postitas kategoorias nr. 3/2011
27 Mar
Keset Ameerika Ühendriikide kurikuulsat dollarijahi õhustikku leidub absoluutselt, kuigi mitte relatiivselt võttes õige paljugi kultuursuse ja tõsise vaimse süvenevuse saari. Niipalju kui eemaltvaatajana võimalik jälgida, saab mulje, et üldine nivelleering ja materialism siin-sääl kutsuvad esile seda ägedama reaktsiooni vaimsuse kasuks. See, mis mõne vanema kultuuriga rahva liikmeile tundub endastmõistetavana, on sääl kättesaadav ainult […]
admin postitas kategoorias nr. 3/2011
27 Mar
Põhikorraõiguslikud küsimused on kõige raskemad küsimused õiguslikus elus. Aastatuhandeid on mõtiskletud selle üle, kuidas kõige otstarbekamalt korraldada inimeste ühiselu riigis, kuid tänini pole veel suudetud anda selleks kõiki rahuldavat lahendust. Üksikute inimeste poliitilised arusaamad ning soovid osutuvad nii varieeruvaiks, et vähegi suurema rahvaarvu juures on küll täiesti võimatu riiki luua „ühiskondliku lepingu” kaudu, […]
admin postitas kategoorias nr. 3/2011
26 Mar
Pöördume nüüd nende meetodite tarvituselevõtmisele esimese peaprobleemi, nimelt kunsti subjektiivse külje ehk kunstniku loomingu ehk, üleüldisemalt öeldes, ülepea kunstitegevuse kohta. Kui soovitakse täielikult tundma ja mõistma õppida mõnda inimlikku vaimutegevust, tuleb alati silmas pidada kolme pääpunkti, mis kõik muu seletavad : 1. neid motiive sõna kõige laiemas mõttes, millest see tegevus areneb. Mõistan sääljuures […]
admin postitas kategoorias nr. 3/2011
21 Mar
Aastat kümme juba elab Noor-Eesti. Ta ärkas mingisuguse noorte kirjanike ja kunstnike rühmana. Edendav aeg mõjus ja Noor-Eesti muutus. Kasvades suureks, diferentseerus Noor-Eesti. Endisele rühmale liitusid juurde inimesed mitte enam otsekohe kunstiliste kalduvustega. Noor-Eesti rühm kui niisugune avaldas omi vaateid kõigepealt sellenimelises albumis, mille tegevuspõld varsti kitsaks jäi. Ilmusid eriväljaanded juba Noor-Eesti kirjastusel. Noor-Eesti […]
admin postitas kategoorias nr. 3/2011
20 Mar
1 Eduard Bornhöhe suri hiljuti. Ta oli rahvusliku kainenemisaja silmapaistvam kirjanik, kelle toodangus veel lõkkele lõid saabuva venestuse kiuste heledamad leegid. Kui avalikus elus rahvusliku tegevuse piirid ikka kitsamaiks tõmmati, leidus võimalus veel kirjanduses viimseid vastupanu katseid teha. Nii on Bornhöhe ja tema järelkäijate Saali ning Järve ajalooliste juttude mõju olnud kahtlemata suur meie […]
admin postitas kategoorias nr. 3/2011
19 Mar
Teatavasti andis J. W. Jannsen 1848. aastast saadik „Sannumetojat” välja, milles ainult ajalehe idu peidus oli. Oma olu poolest oli see „uut ja vana maarahvale rõõmuks ja õpetuseks” pakkuv väljaanne täiesti eriraamat, ometi selle vahega, et mitmed pikemad tükid selles pooleli jäid, nii siis lugejat pooliti kohustasid ka järgnevat raamatut omandama. Raamatu […]
admin postitas kategoorias nr. 3/2011
17 Mar
Demokraatlikkusele vastav filosoofia on personalism Ameerikas on jõutud tuntusele, et pole võimalik päästa rahvaid, kui ei suudeta anda neile vastavat mõtteteaduslikku elualust. See tuntus on äärmiselt huvitav. Sest ta eeldab mitte ainult juhtide, vaid ka juhitavate hulkade teadmist ja teadlikkust enese kohta. See on koguliselt otsekohe võimatu. Mitte hulk ehk kogu ei saa […]
admin postitas kategoorias nr. 3/2011
16 Mar
Pedagoogika ilmas pole ühegi teise õppeaine käsitlusel nii palju mõtete lahkuminekuid kui kirjanduse, eriti kirjandusloo õpetusel. Mitte ainult selle kohta ei saada täit selgust, mis aineid kirjandusloo tunnis arutada, mis arutamata jätta, vaid ka selles ei jõuta ühendusele, mis siht tuleb kirjanduse õpetusele anda ja missuguseid meetodeid tarvitada. Selle nähtuse põhjuseks pole mitte […]
admin postitas kategoorias nr. 3/2011
14 Mar
Aegamööda on kadumas näitelavalt vana õilis ballett. Asemele astub revüü. Kas ei märka me selles ajavaimu põhjapanevat murrangut? Ballett ja revüü – kumbki neist kajastab eri maailma. Tantsitud draama asemele, milles igal esinejal oli individuaalne osa, asub takti ja šablooni kummardav revüü, milles iga esineja on vaid osake massist ja jälgib ühtlast liikumise […]
admin postitas kategoorias nr. 3/2011
09 Mar
Suurte sõdade perioodi kohta, mis algasid Vene-Liivi sõjaga, on seni ilmunud kaks ulatuslikumat tööd, Tavaststjerna ja Forsteni poolt, kuid nimetatud autorid ei tundnud kõiki tähtsaid säilinud andmeid selle küsimuse lahendamiseks. Viimaste põhjal saame 1561. -1576. a. piires terviklikuma ülevaate Taani-Vene suhteist Eesti alal. Peale puhkenud Vene-Liivi sõja tõi 1560. ja 1561. a. rea suuri […]
admin postitas kategoorias nr. 3/2011
08 Mar
Tema 60. sünnipäeva puhul. Alles üsna hiljuti katsus Johannes Semper ühes aastase novellitoodangu ülevaates mõne äsjase raamatu najal iseloomustada paari olulisemat novellisti tüüpi – ühelt poolt detaile tähele panevat, impulssi ja intuitsiooni järgivat, selle eest aga proportsioonidest vähem hoolivat „peenuse vaimu”, teiselt poolt selle antipoodi, „geomeetria vaimu” – kõike suures massis võtvat, […]
admin postitas kategoorias nr. 3/2011
05 Mar
Üksikud mõtted meie oleviku kohta. I. as teie olete tähele pannud, kuidas suured pilved sünnivad? Esiteks ujuvad nagu uinudes väikesed, väikesed pilvesagarad kuskil taeva äärel; nendega seltsivad aga ikka uued ja uued pilvede ja pilvekeste salgad – ja vaadake, kuidas viimati kui mustav meri ähvardavalt üle taeva tõuseb, tormi tiivul kohisedes ligineb, […]
admin postitas kategoorias nr. 3/2011
02 Mar
Kui riik on rahvaste organiseerumise kõrgeim vorm, siis rahvusriik on selle kindlaim vorm. Suured ja ka vägevad riigid on osutunud lõpuks ikka nõrgaks, kui nad ei ole olnud üksiku rahvuse iseolemise kandjaks, vaid moodustanud kunstliku komplekti mitme rahvuse ühendusest. Kui anda vabalt valida kuuluvust ükskõik millise riigi kodanikule, siis ta hoiab esmajoones ikka […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
28 Feb
Viimase paari aastakümne jooksul toimunud murranguist meie kirjanduses on kahtlemata täie õigusega saanud eriliseks huviobjektiks laiemale üldsusele ajaloolise romaani esiletung viis-kuus aastat tagasi. Seda huvi õigustab mitte üksnes see nähtus, et pärast ajaloolise jutustuse viljelemist kaheksakümnendail ning üheksakümnendad aastail ja pärast Eduard Vilde ajaloolist triloogiat käesoleva sajandi esimesel aastakümnel kadus ajalooline žanr […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
27 Feb
Ei ole olemas ainsatki inglast, kes ei tunneks „Alice’i imedemaal” või „Läbi peegli”. Veelgi rohkem kui meil „Tuhat üks ööd” või Anderseni muinasjutud või Lutsu Tootsi-raamatud on kõigil inglise keele kõnelejail meelde sööbund need kummalised lood, kus Alice järsku kukub kodujäneseauku ja satub maale, milles ei näi enam maksvat ükski loogika ja kus kõik […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
27 Feb
Mitte ainult algupärase kirjanduse viljelemisega ei piirdu E. Bornhöhe teened meie kirjanduselu edendamisel. Tal on samuti teeneid tõlkekirjanduse eest hoolitsemises, maailmakirjanduse tutvustajana ja kättesaadavaks tegijana. Muidugi sai see toimuda ainult neis raamides ja piirides, mida tingisid temaaegsed olud. Kuid tähtis ei ole mitte niivõrd see, kuipalju ta sai sel alal teha ja kuipalju […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
27 Feb
Ilma et astroloogiasse usuksid, väidavad mõned kirjandusloolased ja teised aja jaotajad, et siis, kui maakera end kolmkümmend korda päikese ümber on kerinud, aeg on saabunud uute geeniuste sündimiseks. Nii on 1830, 1860, 1890 – kolm sõlmpunkti Saksa kirjandustalentide sünnipäevades. Ja kui nüüd, tänapäev, teine teise järele 60 aastaseid juubeleid peetakse, tuleb arvata, et aastasaja […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
24 Feb
Kurtmine haritlaskonna rahvavõõrsuse üle ei ole meil Eestis vist kunagi täiesti vaibunud. Oli aeg, kus iga kõrgema hariduse lätteile pääsenud eesti noor oma rahvale otseselt kaduma läks ja kus haritlaskonda eraldasid rahvast mitte ainult seisuslikud ja klassilised, vaid ka rahvuslikud vaheseinad. Viimasel ajal on hakatud idealiseerivalt kõnelema haritlaskonna, vähemalt üliõpilaskonna ja rahva vahekorrast […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
24 Feb
Maailmasõjas ei olnud võitjaid ja võidetuid, vaid ainult võidetud. Terve inimkond, kuivõrd see on milgi viisil puudutet sõjast, on olnud siin mingist objektiivsest vaimust aetud asjalise loogika esemeks. Mitte meie ei valitsenud olukordi ja tõsiasju, vaid need meid. Juba kaua enne Sarajevot andsime oma võimu materiaalsete tõsiasjade maailmale ja sõjaväljad vaikisid ainult ühe vastaspoole […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
24 Feb
Käesoleva artikli ülesandeks on vaadelda üht lõppetappi sel pikaajalisel arengteel, mis a. 1914 viis laastavama senituntud sõjani. Inglis- ja Saksamaa vaheline pinevus on Maailmasõja suhtes muidugi ainult üheks osaliseks põhjuseks ja selle valgustamisest loomulikult ei piisa 1914. aasta katastroofi igakülgseks selgitamiseks. Ent mõlemale asjaosalisele riigile käsiteldava aja areng oli olulise tähtsusega. Sel ajastul […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
24 Feb
uškin ei käinud kunagi Tartus, kuid tema Mihhailovskoje eluperioodi kohta on olnud sel linnal eriline tähendus. Pagendet ametivõimude poolt kinni peetud erakirja paari usuvastase rea pärast oma Pihkva kubermangu üksikmõisa – Mihhailovskojesse, unistas poeet maist, kus inimene võiks end tunda maailmakodanikuna. Kahesaja verstase vahemaaga Mihhailovskojest eraldet akadeemilisest linnast jõudis poeedini vabamaid mõttepuhanguid. 19. […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
22 Feb
Noorsoo kasvatus peab kandma rahvuslikku ilmet ja seisma rahvuse teenistuses – see hüüdsõna kõlab nüüd igal pool maailmas riigimeeste ja haridusjuhtide suust. Milline kasvatus on rahvuslik, kuidas anda kasvatusele rahvuslikku laadi? Vastus sellele küsimusele on paljudel selguseta ja udune. Hästi väljendas jaanuaris peetud kongressil rahvusliku kasvatuse sihte keegi sõnavõtja järgmiselt: „Olgu eesti keel […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
21 Feb
Me esimeseks aineks on siis kunstitegevuse ehk kunstiloomingu probleemide vaatlemine, kusjuures tuleb mõtelda igasuguse produktiivse kunstitegevuse peale. Kõigepealt peame käsitlema küsimust, kas tegevus, mis nõnda komplitseeritud ja mil nii isiklik ja individuaalne laad, üleüldse on kättesaadav teaduslikule uurimisele sõna tõsises mõttes. Selle vastu on sagedasti vaieldud, ja sellepärast peame kõigepealt korraks silmitsema meetodeid, mille […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
20 Feb
Kunsti tooted ja kunsti maitsmine sünnib silmapilkudel, mil kõige vähem on tegemist praktilise eluga. See on tõus üle argipäeva talituste õhku, vabamasse, ilusamasse ja ülevasse, iseenesest kasutumasse, vahel kahjulikkugi. Sel on oma maastikud ja veestikud ning horisondid, vahel nii sarnased nendega, milles me igapäev liigume, vahel uimastavad oma ootamata ja ennenägemata väljavaadetega, joovastavad värvide […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
19 Feb
Iga rahva vaimne pale kajastub kõige selgemini tema kunstide alal. Siin ajab kultuur õisi ja õitseb sel määral iluliselt, kui tugevasti ta juured ulatuvad rahvuslike ürgläteteni. Eesti kujutava kunsti arenguteed ei saa võrrelda paralleelselt areneva kirjanduse omaga, kuigi varakult tõuseb esile andelisi kunstnikke-eestlasi. Võime isegi lausuda, et eesti esteetilise kultuuri algusel me […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
15 Feb
unsti ja eriti maalikunsti arengut 19. sajandil on kõigepealt iseloomustatud kui vabanemist traditsioonilisest, juba barokist alanud vaatlusviisist ja kui üha selgejoonelisemaks muutuvat tõelisuse kujutust. Delacroix annab värvile ja vormile uue ja intensiivsema elu kui see oli olnud Rubensi ajast saadik. Tema „Vabadus barrikaadidel” ei ole ainult prantsuse revolutsiooni ülistus, vaid ühtlasi ka viide, et […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
13 Feb
Iga ajajärgu majanduslikud, poliitilised, moraalsed ja puhtvaimsed tendentsid loovad erilise atmosfääri, mis oma pitseri vajutab enam-vähem kõigile eluavaldusile. Oma aja ühiskonnas domineerivaist üldtendentsidest on sõltuvad eeskätt ka vaimse kultuuri alad, mille saavutused endast õieti kujutavadki ühiskonna isikulises loominguprotsessis kristalliseerunud elumahla. Kui tuksub ühiskonna elupulss jõuliselt ja vabalt, siis arenevad ka teadused ja kunstid jõudsas […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
13 Feb
Juhan Luiga ütleb oma „Päevamuredes”: „See on meie maa, mis lõi Juhan Liivi ja Anna Haava, lõi nad oma näo järele, ristis nad oma nimega: liiv ja kivi, Alatskivi ja Haavakivi – need on ühe nurga lapsed, ühe maa luuled!” „Nad põlvnevad meie maainimese tõust, keda armastus maa vastu, põlvest põlve, liitnud üheks […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
12 Feb
pilane Α on väga intelligentne, õpilane Β on ka, aga märksa vähem; õpilane C aga kõigest püüdlikkusest hoolimata ei jõua põrmugi edasi, järelikult tema intelligentsustase peab olema üsna madal, õpilane F üllatab oma edukusega matemaatikas, kuid ta on otse võimatu joonistamises, järelikult omab ta annet matemaatikas, joonistamises aga mitte. Kas pole need päris tüüpilised […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
07 Feb
On juhtunud suursündmus. Kaks sõpra oma kirjavahetuses pühendavad sellele sündmusele paar rida, avaldades teineteisele oma arvamusi, et siis sündmus rahulikult unustada. Samal ajal ilmub ajalehes mainitud sündmuse puhul suur artikkel tuntud publitsisti poolt, mille sisu äratab üldist tähelepanu mõtete värskuse ja rohkusega. Tühine juhtumine politseikroonikast või rahukohtuniku saalist. Meie silmad libisevad ükskõikselt temast üle […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2011
06 Feb
Algajaile, noorusele on lubatud kõnelda ka veel üldiseist asjust ja vaateist – enne spetsiaalsusse süübimist. Kui see ei sünni nüüd, siis küll vaevalt kunagi. Üldisena ei saa mingi käsitlus olla muud kui enamvähem pealiskaudne, definitsioonides ebatäpne ja ebaõigegi. Kuid ka sarnasena oleks see siiski teatavaks terviklikuks üldeelduseks, üldkavaks, kust edasi võiks areneda üksikasjalisem. […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
31 Jan
Lembit langes lahingus Viljandi all madisepäeval, 21. septembril 1217; sellejuures ei ole kahelda. Küll tuleb aga kahelda, kas ta surm niisugune olnud, nagu Läti Hendrik kirjeldab. Läti Hendriku andmeid tuleb arvustusega võtta: kergesti satuvad eksitusse sündmuste kirjeldajad-silmanägijad, seda teame kahjuks oma aja sündmustest väga hästi. Eksitused olid enam võimalikud vanal ajal, kus teadete […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
31 Jan
1. Värssidest, isegi kui nad on väga hääd värsid, ei leia mõnelgi puhul muud kui kerget hetkelise meeleolu ergutust, meeldivat unustumist mõneks viivuks, tavalisest pisut teravamat ja kontsentreeritumat vaatlust, mille päämine kasu peitub mõnede meis muidu kergesti igasuguste tegelike murede ja pisimõtete alla vaibuvate võimete keskendamises ja organiseerimises iseväärtuslikuks tegevuseks. Luule – nagu […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
30 Jan
Elu-tulest innustunu ei küsi, nagu armunugi, mis tee talle jalge alla tuleb ja kuhu see ta viib. Samm liigub kergelt, peagu lennates nagu ulmas. Tuult lõõtsub näkku, aga see on ju kutse merele purjetamiseks, nagu iga välispuudutus on väljakutse trotslikule vaimule, harjutus heroismiks. Küünteteritus toolijalal, puutüvel. Veel on sihitult pakitsev ja sidumata see […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
30 Jan
ALEKSANDER PUŠKIN UUESTISÜND. Briljantse maali rikub juhmilt barbaarne kunstnik, pintsel peos; pea vahib raamist vastu tuhmilt ja maitsetult ta enda teos. Kuid soomustena ajapikul kaob vastne kate lõuendilt ja nagu enne kuninglikul ning ürgsel ilul kiirgab pilt. Nii haihtub […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
29 Jan
Esteetika ülesanne seisneb selles, et ta tahab kunsti, kunstiloomingu ja kunstimaitsmise eluala täies ulatuses me arusaamisele lähemale tuua. Ta ei pea kunstnikule eeskirju tegema, ka mitte alamaksvaid kunstiideaale looma ega kunstiarmastaja võhiku maitset ja otsustust juhtima, vaid peab kõigi kunsti ja kunstilise loomingu ja maitse tõsiasjade suhtes etendama empiirilise uurimuse osa, mis seda […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
26 Jan
raegusel ajal ei tohiks mainimata jätta selle mehe teeneid kasvatuse ning hariduse alal, kes esimesena seadis üles inimkonnale kasvatuse ideaale. See mees oli Platon, kelle nimi on kuldsete tähtedega kirjutatud inimkonna vaimse arenemise loosse. Platon ei olnud mitte ainult kasvatusteadlane teoreetik, kes ideaale üles seadis, mille järgi pidi kasvatatama noori, et nendest saada […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
25 Jan
Salapärane, sügav ja mitmekülgne on Kr. J. Petersoni kui inimese ja luuletaja individualiteet. Tema väikesearvulises toodangus peituvad suured luule- ja mõttepärlid, mis ei lõpe säramast lõpmata palju kannatanud hinge intiim-nõiduslikus valguses. Kr. J. Petersoni luuletusis ja päevaraamatus on nii palju, mida otsida, nii palju, mida tunda ja mõtelda igaviku perspektiivis, ja ka nii palju, […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
25 Jan
1. Võrdlemisi lühikese aja jooksul on tõusnud Noor-Eesti ringkond esialgsest väikesest, intiimsest rühmast suureks, laialiseks kultuuri teguriks meie oludes, ise järjest süvenedes omas vaimses arenemises ning alatasa juurde võites poolehoidjaid intelligentlikumaist ringkondadest. Hoolimata kõigist raskustest, mis etteveeretanud madal kultuuri pind, väiklased olud ja ka ainelised raskused, on olnud N.-E. arenemise käik siiski üllatavalt kiire. […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
22 Jan
Üliarendet lugupidamisega enese vastu, paradokslikuna oma kõnelustes, tunnetes ja soovides, majesteetlikuna oma voodis, kus ta haiglasena aastaid oli sunnitud lamama ja kus ta külalisi vastu võttis, unetusega võitles ja luuletussi kirjutas, äärmiselt tujukana ja originaalsena – nõnda laseb asja surnud prantsuse suurimat poetessi näha René Benjamin oma mõne aasta eest ilmunud följetonistlikult salvavas teoses […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
22 Jan
Soome-Eesti lähenemisest on kõneldud juba sest ajast peale, kus Eesti rahvusliku ärkamise päevil valati ilus sõna Soome-Eesti sillast. Seda mõtet on rõhutatud kõigil pidulikkel silmapilkudel, kus on kokku saanud Eesti ja Soome isamaalased ja avalikud tegelased kultuur- ehk poliitikaelu alal. Isegi kõrgemad riigiesitajad on pidulikel puhkudel sõbralikes sõnades kinnitanud mõlema hõimurahva vastastikkuse lähenemise tähtsust […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
22 Jan
1 nglise luule juhtivas ja progressiivses osas – selles, millelt oodatakse tulevikutähiste püstitamist – on Maailmasõjast pääle toimund rida õige sügavaleküündivaid muutusi. Sõda tõmbas terava ja raske kriipsu läbi kogu vaimse arengu, ning see, mida on taotletud ajavahemikul 1918-1939, sarnaneb õige vähe sellele, mille poole püüti enne katastroofi saabumist. Pääpõhjuseks oli see, et idülliline, […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
22 Jan
(1865-1940) eebruaris suri Varssavis Kazimierz Przerwa-Tetmajer. Praegune seisukord Poolas ei võimaldanud poola rahvale oma leina avaldada. Isegi ta matused olid nii tagasihoidlikud, et vaid vähesed tema surmast teadsid. Tetmajeri surmaga on Poolas lõppenud üks ajajärk. Tema nimi on ka eesti haritlaskonnale hästi tuntud, peamiselt proosakirjanikuna vene- ja saksakeelsete tõlgete kaudu. Kadunud kirjanik oli ju […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
21 Jan
Antiikaja ja nüüdisaja inimese karakteristlikud erinevused – kuid kas leidub üldse sääraseid elualasid, mida antiikaja inimene vaatleb teistsuguste silmadega, millistel ta tunneb ja aatleb teisiti kui meie? See on, arvan ma, niisugune küsimus, mis, ulatudes välja filoloogide huvidealast, väärib haritud, eriti ajaloost huvitatud isikute tähelepanu. Teadagi ei ole praegusel ajal, mil antiikseid elemente kõrgemas […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
18 Jan
Euroopaliku kultuuriühiskonna eluolu tingimused – sotsiaalmajanduslikud, vaimukultuurilised j. m. – on viimaste aastakümnete vältel põhjustanud tähtsaid muudatusi inimüksuse psüühikas, on toonud kaasa mõnedki enneolematud avaldusvormid ja väärtuste ümberhinnangud. Meie hingeühend on hoopis teine, kui oli see antiikkreeklasel või roomlasel, sisemuselt erineme meie põhiliselt keskaegsest barbarist, renessansi ja reformatsiooni, valgustusaastasaja ja hilisema, veel võnkumata kapitalistliku […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
16 Jan
1. Lähtekohad. 1. Kuigi poliitilise ja majanduslik-sotsiaalse elu ratsionaalsem korraldus on nüüdisaja maailma tähtsaim ülesanne, selle lahendus eeldab ka radikaalset ilmavaate ja elutunde ümberkujundust suurema ühtluse ja ühiskondluse sihis. Praeguses üldkriisis on ühe sügava põhjusena süüdi eriti elu ja kultuuriväärtuste hindamise enda kriis, millest on tingitud üldine skeptitsism, printsiibitus ja tahtejõuetus (eriti noorsoo) isiklikus […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
15 Jan
eil harilikult küsitakse, milleks kirjanikule üldse maailmavaade, kuna heade teoste kirjutamine nõudvat enne kõike häid kunstilisi võimeid. Maailmavaade koguni kitsendavat kirjaniku vabadust luua oma seesmiste võimete, sisetungi – selle „jumaliku tulukese” järgi, mis leegitsevat tema hinges. Kunst, mis alistuvat ortodoksiale, olevat hukas. See uppuvat tasalülitusse. Kunsti hingeõhuks olevat vabadus. Viimase väite vastu võib otseselt […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
09 Jan
Inimene tuleb ilmale kehaehituse ja vaimulaadi poolest valmimatuna olevusena, kellel ainult tarvis kasvada, et oma täit suurust kätte saada. Ta sünnib ainult võimalustega täisinimeseks kujuneda. Kehaliselt, ehk küll kõigi tähtsamate orgaanidega varustatud, teeb inimene emaihust lahkudes veel silmapaistvaid muutusi läbinu keha proportsioonides, kui ka sisemises stuktuuris. Tarvis tõenduseks ainult meelde tuletada krõmpsluu luunemist, hammaste […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
09 Jan
l. K. A. Hindrey kuulub nende kirjanike hulka, kellel on huvi eeskätt individuaalse, erandliku, kõrgelearetatud üksiku, eksemplaarse vastu ja kellele suur hulk oma tüüpide ja nägemisväärsuste rohkuses võib küll pakkuda ainet vaatlusiks, kuid mitte imponeerida, seega täites enam kontrastse tagaseina ülesandeid. Säärast hoiakut ollakse harjunud nägema kirjanduses, mis pole armunud niivõrd ellu kui selle […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
09 Jan
Suurriikide omavahelises huvidemängus on meie täisikka jõudnud vabariik pidanud läbi elama sündmusi, mis ühelt poolt viivad meid vastu raskesti etteaimatavale tulevikule, teiselt poolt aga märgivad lõpuarve pidamist ühe minevikupärandusega. Kui ainult seda viimast silmas pidada ja mõelda sellele legendaarsele kiirusele, millega Balti mere idarannik vabanes baltlastest, siis meenub ikka jälle pilt Dante Põrgust, kus […]
admin postitas kategoorias nr. 1/2011
02 Jan
Ei ole selles midagi iseäralist, kui vaimselt ärkav rahvas omi esimesi samme lähema, kultuuriliselt kõrgemal seisva naabri otsekohesel juhil astub. Seda teed oleme ka meie tulnud: Eesti noore vaimse arenemiskäigu ainumäärav tegur oli kuni 90-date aastate alguseni Saksa mõju, mis meile mitte üksi saksikuid nimesid pole pärandanud, vaid ka meie vaimuelule Saksa väikekodanliku ilme […]