1. Väga paljudes tänapäeva filosoofilistes ja ideoloogilistes vooludes ning vaimuteaduslikes teooriais tarvitatakse dialektikat kui mingit eri meetodit. Võiks isegi öelda, et dialektika on tänapäeval peaaegu moeasjaks saanud. Kuid olgu kohe märgitud, et kaugeltki mitte kõik, mis moes on, ei tarvitse olla mööduv ja kaduv. Moesolevad mõttevoolud ja mõtlemismeetodid sisaldavad küll sagedasti mõningaid ebakriitilisi […]
1 eset määratut kirjandustoodangut, mida iga nädal ja kuu ja aasta päästab esile inglise trükimasinate alt, näib aina suurenevat naisautorite teoste arv. Ükski inglise kirjandusest huvitetu ei pääse neid jälgimast. Kõigil aladel, kaasa arvat puhtaim teadus, tuleb naistelt soliidseid lisandeid, kuid esikohal on ilukirjandus, eriti romaan. Isikliku elu pisidetailide, emotsionaalsete varjundite ja impulsside jälgimine, […]
ürgi-bulgaaria- ja hiljem idakultuurilise soome-ugri rahvana asusid ungarlased X sajandil Doonau orgu oma praegusele asukohale. Maa vallutati vürst Arpádi juhtimisel. Riigi rajamine aga on ühenduses esimese kroonitud kuninga, Istváni nimega, kelle katoliku kirik hiljem kuulutas pühaks ja keda seepärast tuntakse ajaloos Püha Istváni nime all. Ungarlaste teadvuses elab ta aga esimese ungari kuningana […]
Kõneldes antiikaja rahvastest mõtleme esijoones hellenitele ja roomlastele. Tänapäeval tuleb aga siiski osalt mõelda veel kolmandale rahvale, kes oma kultuuriliselt asendilt asetseb teataval määral hellenite ja roomlaste vahel, olles ise saanud mõjustusi Hellaselt ja mõjustanud omakord Roomat, – nimelt etruskidele, kellede kultuuri üksikalade kokkuvõtlik valgustamine ongi käesoleva artikli ülesandeks. Etruskide kultuuri uurimine […]
Jakob Hurda ajakirjanduslik tegevus muidugi ei oma meie möödunud sajandi kultuurielus nii keskset tähtsust nagu tema teised tööharud, kuigi ta oma sellealalistegi kavatsuste, algatuste ja ka tegeliku argitöö juures oli äpardustest hoolimata täie innuga ligikaudu kümmekond aastat. Ta ei olnud igatahes ka ajakirjanikuna mitte kaugeltki selline keskmine ärkamisaja tegelastüüp, kellele olud paratamatult peale […]
es on õige romaanikirjanik? Selle küsimuse tõstis päevakorrale prantsuse noorema põlve kirjanik Jean-Paul S a r t r e oma erakordselt mõttetiheda ning peaaegu skandaalselt terava artikliga François Mauriac’i romaanisüsteemi üle, mis ilmus Nouvelle Revue Française‘i veebruarikuu numbris. Sartre süüdistas Mauriac’i, kes on üldiselt imetletud ühe tänapäeva parima romaanikirjanikuna, ei milleski vähemas kui eksimises […]
Praegu võib haritud Euroopa inimeste püüetes silmapaistvat vaimlist voolu märgata, mis oma sihile põhjendust leidis Nietzsche poolt. Võimupüüe – Wille zur Macht, mis üliinimese kaudu ennast läbi viib ning mis oma teokstegemisel juhtsõna „werde hart” – saa kalgiks, hoolimatuks – tarvitab. See oleks Nietzsche õpetus inimesesoole. Euroopa poliitikas ja tegevas elus on õpetus […]
Järgnev kirjutis pidi esialgse kavatsuse järele sisaldama teateid Fr. Rob. Faehlmann’i elamute kohta Tartus. Ent tutvumisel Faehlmann’isse puutuvate arhivaalidega leidus nii mõndagi muulaadilist materjali, mille avaldamine võiks valgust heita lugupeetud kirjaniku ja arsti eluküsimustesse, mis senini pole veel küllaldast lahendust leidnud. Elamute jälgimine sünnib kronoloogilises järjekorras, mille vahele lükkub siin-seal muude nähtuste märkmeid. […]
Prantsusmaal valitseb vastuolu kahe generatsiooni, maailmasõjaeelse ja pärastsõjaaegse vahel. Esimese moodustavad need, kes sõja puhkemisel olid kolmekümneaastased või vanemad, kelle ideaalid järelikult olid juba fikseeritud. Teise kuuluvad need, kes siis olid kahekümneaastased või nooremad ja kes seega lõid oma väärtuste süsteemi parast katastroofi. Minult võidakse kohe küsida: Kas need kaks rühmkonda on tõepoolest […]
Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)
Bookmark & Share