Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

     MIS ON KULTUUR? Kultuuri „mõtte”, „sihi” ja ,,sisu” küsimus on uks valusamaid prae­guse üldise kriisi õhkkonnas. Eriti on ta seda neile noortele, kellele kul­tuur on ühtlasi ka usundiks (või selle aseaineks), ainsaks sügavama mõtte andjaks kogu nende elule, ainsaks, mis neid jaksab hoida kõrgemal ego­istlikust lõbuküttimisest, ainsaks, mis üksikisikut ja üksikhetke seob põli­sega, igavesega, […]

     I 1920. aasta jooksul ilmunud ilukirjandust silmitsedes võib seda, nagu ennegi, kahte osasse jaotada : 1) kirjandus, mis teatavat voolu esindab, ja 2) kirjandus, mida enam­vähem iseseisvad kirjanikud loonud. Arvuliselt on mõle­mate osade produktsioon umbes tasakaalus. Terve vooluline jutukirjandus on väga tugeva selle samavoolulise lüürikalise luule mõju all. See ei olegi õieti jutukirjandus, vaid […]

     Lembitu tähtsuse, tema poliitilise iseloomu kohta on huvitav eriti üks lause Läti Hendriku ajaraamatust. Oma kirja 25. peatükis loeb ta üles ajaloolises järjekorras ülevaatliku kokkuvõttena kõik teod, mis Jumal toimetanud ristiusu ja kiriku heaks. Tegude üleslugemise lõpuks hüüab ta: „Numquod non Lembitus Wytamas cum aliis senioribus suis perfidis in Saccala a Rigensibus interfecti […]

   Kahele suuremale koguteosele on R. Rollandi 60. a. sünnipäev põhjust andnud. Nii on ajakirja Europe veebruari number täieliselt pühendet juubi­larile, ning selles on aset leidnud tervitused, hindamisartiklid, esseed prantsuse oma kirjanikelt (Barbusse, Duhamel, Montherlant, Soupault j. t.), kui ka sakslastelt, venelastelt, inglastelt, itaallastelt, peruulastelt ja hulgalt muilt, isegi jaapanlastelt, isegi soomlastelt (Ellis, Gorki, W. […]

     Raadio ja ajakirjandus levitavad iga päev mõtteid, mis on inspiree­ritud suurriikide aadetest ja sihtidest. Eriti tulvil on eeter diktatuuririikide hüüdlauseist. Need hüüdlaused on muu seas määratud ka selleks, et harjutada väikeriigi kodanikku suurriikide mõtetega. Ja et keskmine kodanik omale tavaliselt iseseisvat mõtlemist koormavaks peab, siis lasebki ta omale aja jooksul sisendada mõtteid, mis […]

     Ülikooli algajastu.    Kuidas martiaalne Liivimaa ka alul suhtus õilsa Rootsi kuninga poolt vooruse ja kõlbluse pakkumiseks asutatud Academia’sse, igatahes selle tegevuse viimasel ajajärgul võib märgata teatavat balti saksa elemendi osatähtsuse tõusu Gustavo-Carolina üliõpilaskon­nas. Kuna rootsi ja soome noorurite osavõtt sõja läbi takistatud, muutus ülikooli ilme Pärnus tunduvalt saksalisemaks. Harjunud oma maal nägema kõrgemat […]

     „···· lööge surnuks koer, sest see on retsensent!”       ui selle salmi on luuletanud maailmakirjanduse koloss nii üleoleva kurja huumoriga, siis on tal selleks olnud ka põhjust. Meil jälle on põhjust karta, et leidub nii mõn­dagi meie arvustajate kasvavas peres, kes näeb selles paa­ris reas toorust, sõimu, üleskutset pogrommiks arvusta­jate seas. Eriti kui mitte […]

      ultuuri probleemidest ei või kunagi rääkida abstraktselt, seepärast et ei ole kusagil kultuuri, mis ei oleks tihedalt seotud   ühe  rahva   grupiga. Siin me räägime muidugi vaimukultuurist, sest materiaalne kultuur võib olla ühine paljudele gruppidele. Põ­hiteguriks, mis eraldab ühe etnilise grupi teistest, on keel. On ka teisi tegureid (geo­poliitilised, klimaatilised, eluviis, majan­dus jt.), aga keel […]

        Kultuur ja kunstid on nii tihedalt seotud, et nii arenenud kultuur­rahvast kui ka madala kultuuriga loodusrahvaid raske, koguni võimata on kujutleda ilma mitmesuguste kunstideta. Ainult kunstteoste kunstipärasus, nende sisu ja vorm on ühede juures arenenum kui teiste juures. Konstateerides sarnast tugevat sidet kultuuri ja kunsti vahel, on hu­vitav vaadelda, missuguses vahekorras seisab kunst […]

     Harva on kirjutatud Iisaku, Illuka ja Tudulinna vallas elutsevaist, Venest sisserännanud, vene keelt ja vene-eesti keele segu rääkivaist luteri usku venelastest ehk nn. poluvertsikuist, ja meie laiem üldsus teab neist seepärast võrdlemisi vähe. Poluvertsikud elavad Peipsi järve põhjarannikul Rannapungerjast Iisakuni ja selle ümbruses ja nimelt järgmistes küla­des: Lemmaku, Kuru, Kauksi, Säiliku, Liiva, Vaikla, […]