admin postitas kategoorias nr. 2/2009
28 Feb
Küsimus maailma alguse ja tekkimise kohta on alati juurdlevat inimvaimu huvitanud. Seda huvi on püüdnud rahuldada nii religioossed kui ka filosoofilised õpetused. Nii näiteks toob piibel kohe alguses maailmaloomise hüpoteesi: „Alguses lõi Jumal taeva ja maa”. Samuti seletavad vanad kreeka müüdid maailma tekkimist jumalate tööna. Kuid sellega on rahuldatud inimese teadmisetung ainult niikaua, kui […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
28 Feb
Üldiselt pole eesti kirjandus 1924. aastal mitte halb. Siin leiduvad õige mitmed tööd, mille väärtus püsiv. Kuid eesti näitekirjandust mainitud aastal eraldi vaadeldes ei saa me enam seda rahuldavat tagajärge. Võttes vaatluse alla üksnes tähtsamad ja suuremad tööd, saame neid arvu järele ainult neli: Jaan Kärneri „Kangelane”, Mait Metsanurga „Vagade elu”, Egon Närepi […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
28 Feb
Vahetumalt kui ükski muu kirjandusliik oleneb ajajärgu üldhingest teatavasti lüürika. Kas otsekohesemalt või kaudsemalt, kas positiivsemalt või negatiivsemalt, kas varemalt või hiljemalt, kuid tavalisesti ikka peegeldab ta juba oma olemusega seda „aja vaimu” siiski erksamalt kui eepika või draama, mis juba oma vormigi poolest sunnitud on olema enam püsivad ja objektiivsed. Nii ei […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
27 Feb
Raamatukogu tegevus annab rikkalikku materjali lugejate tüüpide tundmaõppimiseks, huvisuundade vaatluseks ja maitseküsimuse analüüsiks. Lugejate tundmaõppimiseks tuleb jälgida kõiki avaldatud nõudmisi, nii rahuldatuid kui rahuldamatuid. Kui meie piirdume ainult selle materjali vaatlusega, mis annab statistika ja aruanded, siis ei võimalda see küllaldaselt selgitada tõelikke lugemishuvi põhilisi momente. Ülevaate saamiseks on sama oluline tunda ka […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
27 Feb
Ajakirjanduses on esinenud ettepanekuid, anda üliõpilasorgidele üldiseks ja ühiseks nimetuseks „KONVENT”, kaotada senised „selts”, „korp” jne. Kuna see küsimus huvitab kõiki akadeemilisi ringkondi, siis pöördus toimetus eesti keele prof. A. Saareste poole, et sellise kavatsuse kohta pakkuda lugejatele tema autoriteetset arvamist. Teie küsite mu arvamist üliõpilasseltside kavatsetava ristimise kohta „k o n v e […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
27 Feb
Et meil rahvushümnina lauldava „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” viis on laenatud Soome hümnilt, seda teab nüüd juba iga metsanurga mees: ta kuuleb ju raadios seda igal õhtul nii Eestist kui Soomest. Kuidas aga on lugu J. V. Jannseni sõnade algupäraga, see on jäänud võrdlemisi vähelahendatud küsimuseks. Varemalt peeti neid ühes Jannseni […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
26 Feb
Suurte ajalooliste sündmuste hindamisel on valitsenud kaks diametraalselt vastupidist vaadet: ühed väidavad, et suuri ajaloolisi sündmusi tekitavad üksikud isikud – ajaloo geeniused, kellel mass, rahvahulgad on ainult aineks, objektiks ja selleks materjaliks, mille kaudu geenius teostab omi kõrgeid sihte, pannes lainetama inimhulgad. Teised ajaloolased, selle vastu, tõendavad, et iga ajaloo tegelane on omaaja […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
24 Feb
Noorus on väärtus iseenese ette – see on saanud küll üldtunnustatud tõsiasjaks, ent ta tegelik tarvitamine on olnud senini väga puudulik. Igasuguse noorsoosse puutuva küsimuse arutamist teebki raskeks ja keeruliseks see asjaolu, et tal peale hariliku teistest üksustest eristava tunnuse on veel teine vaatekoht, ainult talle omane ja teistest olevikus rippumatu. Kui piltlikult ütelda tohib siis peab noorus tegelema niisuguste kiirtega, mis täiskasvanud ea saabudes etteseatavas prismas murduksid kindlate seaduste järele […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
22 Feb
Oleks loomulik arvata, et elutingimustelt meist nii kauge, maade ja merede tagune Lõuna-Ameerika loob vaimse kultuuri, mis meie mandri omast tunduvalt erineb. Ometi pole see nõnda: Ladina-Ameerika kultuuriline sõltuvus Euroopast on veel praegugi suurem kui see vahest kasulik oleks ta vaimse omapära ilmutamisele. Buenos Aireses kuulatakse teraselt Pariisi viimast moekarjatust ning ajakirjad ja suurte […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
22 Feb
lame masside ajastul, kus hinnangunormideks on peagu kõigil aladel hulgad, mahud, suurused, summad. Need on saanud meile niivõrd omaseks, et kanname neid üle ka asjadele, millel on vähe ühist suurusemõõtudega. Kultuurinähete hindamisel arvestame sageli rohkem nende hetkelist käibeväärtust kui individuaalset kvaliteeti. See arvestus, mis võiks õigustatud olla kirjastajal, on paljudel juhtudel kirjanike enda ja […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
22 Feb
1. SISSEJUHATUSEKS. Ühiskond hindab oma edasiviivaid liikmeid. Mälestame tänavu Fr. R. Kreutzwaldi. Kas meil on selge pilt oma mälestatava meelsusest ühiskonna vastu? Mitmepalgelisi iseloomustusi on antud ta kohta, mitmeti on teda hinnatud. Võru tohter on jätnud halastava samariitlase mälestise. Eluõiguse on nõudnud endale „Võru erak”, vaimuaristokraat, kelles on leitud isegi inimespõlgust. Valgustusaja pärimusi […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
19 Feb
Rootsi rahuaja lõpul olid maal juba kindlamalt välja kujunemas kiriku- ja kooliolud, samuti oli peale reduktsiooni läbiviimist stabiliseerumas rahva tulunduslik järg, mis vaatamata oma viletsale tasemele näis siiski omavat teatavaid võimalusi edenemiseks jõukamale järjele; seda arenemist püüdsid soodustada ka need õiguslikud normid ja kaitseabinõud, mis loodi talurahva kasuks. Seda arenemise algust, mis oleks […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
15 Feb
HENRIK IBSEN 1828-1906 Tema sajanda sünnipäeva puhul, 20. III 1928. Vaadeldes suuri mehi võib neisse mitmeti suhtuda. Võib jumaldades neid tunda enese väiksust, hakata end panema ei mikski, paralüseeruda nende võrratust üleolekust ja tehes neist enesele ebajumalad kaotada viimnegi usunatuke enesesse. See on enese loomisvõime juurte läbilõikamine, eneseteostuse eitamine ja pime […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
14 Feb
1 Aastat 15 tagasi oli päevakorral ja moes keeleuuendus: peagu kõik noored kirjanikud, kes nüüd on nihkunud juba „keskurite” ridadesse, ja mõned tolleaegsed keskuridki tarvitasid siis uuenduslikke vorme – -nd pro -nud, -tet, i-superlatiivi, osalt isegi lle-lõpulist allatiivi. Nende tarvitamine kuulus nagu heasse tooni, ja kirjanike eeskuju püüdis jäljendada ka õppiv noorsugu, kelle […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
14 Feb
I. Esimesed teated Karellide perekonna kohta viivad meid ligi 300 aastat tagasi, ajasse, mil kodumaa seisis Rootsi valitsuse all. 1690. a. sünnib Hageri kihelkonna Ruila mõisa kuuendikumaa „Orava” talu peremehele Jaanile poeg Jaan. Jaan Jaani poeg saab pärast Ruila mõisa kupjaks ja härrased nimetavad tema Johanniks. Ruila mõisast asub Johann värssi Haiba mõisa […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
14 Feb
Ei saa öelda, et praegusel ajal intellekt oleks väga moes. Teda vajatakse alatasa, ilma tema abita on raske midagi tõhusamat ja ulatuslikumat ette võtta, kuid üldiselt suhtutakse temasse õige vaenlikult. Ekstaas, hämarad ebausud, uued müstitsismid võtavad ikka rohkem maad, olgu rahvusluse aate ebakriitilises ja ühekülgses kilbile tõstmises, olgu põgenemises alateadvuse ebamäärasesse maailma. Sellevastu kirgast, […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
13 Feb
Mingi nägematu pööre sünnib prantsuse romaani alal: armastus on seal kaotamas oma ainuõigust, mis tal oli keskajast saadik. Montherlant aina põlgab teda, Saint-Exupéry jätab ta tagaplaanile, Bernanos ja Peisson ei tunne teda ning kolm viimast Goncourt’i laureaati – Malraux, Vercel ja Peyré – on mehed, kes oma peateostest naise on peagu hüljanud. Naise ja […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
12 Feb
Raamatuaasta esilepaistvamaks lipukirjaks kujuneb kahtlematult hüüdlause: „Raamat rahva sekka!” Kuid alates pealinnast ja lõpetades metsadetaguse elamuga, kõikjal seltsib selle üleva sooviga otse pealekaebavalt nõue: eesti raamat olgu ka hinnalt odav ja kättesaadav. Siin aga võib meid tabada esimesi pettumusi, kui meie järeldame valesti ega pea silmas kaugemaid väljavaateid, sest odava raamatu küsimus on […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
08 Feb
1. Tänapäeval hoolitakse liiga vähe inimese isiksuse tuumast. Endises kultuuris oli otsustandev, kas inimene oli usklik või mitte – see määras tema väärtust või ebaväärtust inimesena. Selline väärtustamisviis jäi aga teadmatult kadunuks Maailmasõja keerises. Ja miski ei ole seda asendanud. Nüüd otsustatakse inimese üle kaudselt: koha, selle tulukuse ja kindluse, kinnistusjaoskonna sissekannete, soovitusaheliku, „kuuluvuse” […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
08 Feb
Õigus on see riikliku ja ühiskondliku elu alus ja paratamatu tingimus, mis loob võimaluse nii kultuuri kui ka üksiku isiku arenemiseks ja täienemiseks. Ainult õiguskorraga garanteeritud sisemine ja väline julgeolek, isiku ja riigi õiguste määratlus ja normide täitmine loovad usu ja austuse õigusesse. Vaid sel viisil on võimalik ühiskondlik elu, elu millel on […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
05 Feb
1. Michal Choromański Poola kirjanduse noorema põlve esindajaist on Michal Choromański oma arvult võrdlemisi väikese loominguga kolme viimase aasta kestes kerkinud küllalt silmapaistvaks kujuks, väärides tähelepanu ka väljaspool oma kodumaa piire. Veel seitse-kaheksa aastat tagasi oli see noor kirjanik Poolas täitsa tundmata suurus, keda teati vaid kõige kitsamas venesõbralikes poola kirjanduslikes ringes ja […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
04 Feb
Möödund suvel Šotis maabudes nägin Edinburghi ajalehereklaamidel esimese uudisena sõnumi, et Gilbert Keith Chesterton – kuulus G. K. C. oli surnud. Lehtedest selgus, et ta parajasti enne surma oli siiski jõudnud valmis kirjutada oma autobiograafia. Nüüd, mil see teos on ilmund, on võimalik selle najal uuesti värskendada oma mälestusi selle väsimatu, igavesti optimistliku sulemehe […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
02 Feb
Katkeid 1905. a. ajaloost 1. Riigivõim ja teadus on seisnud ajaloos väga palju kordi vastamisi. Riigivõimu teostajad sageli armastavad staatikat ja tahavad oma kitsastesse raamidesse suruda dünaamiliselt arenevat teadust, mis peab olema vaba soodsaks arenemiseks. Selliselt on tekkinud ajaloos vältimatult kokkupõrkeid. Enamikul juhtudel algul on võidutsenud riigivõim, kuid aastate jooksul on ta […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
02 Feb
Inimkonna ees on alati seisnud üks probleem, suur ja tõsine: lahendada lahkhelisid vanade ja noorte, vanema ja tõusva põlve vahel. Õnnetud on need perekonnad ja riigid, kus see probleem pole lahendatud; õigel teel aga perekonnad ja rahvad, kes seda mõistnud lahendada. Käesolevas asjas on meil kaks äärmist näidet. Lääne-Euroopas, nimelt Inglismaal, on noorsoo […]
admin postitas kategoorias nr. 2/2009
02 Feb
1. Kui mingil rahval millegi eest on eriti põhjust olla tänulik kirjale ja raamatule, siis küll oma ajaloo ja oma ajaloolise teadvuse eest. Kultuuri levitada saab veel võrdlemisi suurel määral ka suusõnaliselt, kultuuri säilitada, ta ajalugu mäletada mitmete põlvede jooksul jaksab täpsamalt aga ainult püsivam aine kui üha muutuv elav inimaju. Rahvail, […]