Ameerika kirjandusest.
Oma kodumaa suurele publikule vaevalt tuttav, on Edwin Arlington R o b i n s o n elanud ja teotsenud vaikuses ning üksinduses, aga sellest hoolimata või just selle tõttu ta on tõusnud Ameerika tähtsaimaks lüürikuks. Möödunud aastal ta esines pikema vaheaja järele suure eeposega “Tristan” ja leidis arvustuse poolt üksmeelset kiitust. Tema eepose aineks on Wagnerist saadik tuttav Tristani ja Isolde lugu. Inglise kirjanduses on Robinsonil olnud sellaseid eeskujusid, nagu Swinburne, Matthew Arnold, Tennyson, Thomas Hardy, kuid arvustuse tõenduse järele ta on oma eeposega ületanud kõik need nimed. Tema rohkem kui nelituhat värssi sisaldavas luuleteoses kiidetakse eriti loomejõu õnnelikku tasakaalu, kõike valitsevat tõelisusetunnet ja sisule igapidi vastavat vormi ning keelt. Eepose vähesed tegelased on välja toodud udutaolisest, legendaarsest maailmast, nende elu ja tegevus nõnda öelda ratsionaliseeritud. Teose kangelasest on saanud uue aja inimene selle kannatuste ja pettumustega, moodsa maailmavaate ja elusuhtumisega.
Ameerika jutustava turukirjanduse uputusest ulatab välja Theodore Dreiser oma romaanide ja novellidega. Alates teoseist Sister Carrie (1900) ja Jennie Gerhardt (1911) on Dreiser romaanikirjanikuna edenenud nii sisemiselt kui tehniliselt. Oma võimete haripunktile ta jõudis a. 1926 avaldatud suure romaaniga An American Tragedy. Möödunud aastal temalt ilmus romaan ühest taltsutamatust dollarikütist pealkirjaga The Financier, milline romaan on ümber töötatud sama autori varemini avaldatud teosest. Võrdlemisi uus nimi on Ameerikas Louis Bromfield. Möödunud aastal ta sai suure Pulitzeri auhinna romaani eest Early Autum. Hiljuti ta lõpetas romaani A Good Woman, mis on neljas ja viimane sarjast The Escape. Pealkiri A Good Woman sisaldab kibedat irooniat, kuna teose naiskangelane Emma Downes on kõike muud, aga mitte hea. See on manduva puritaanlase tüüp kõigi selle iseärasustega.
Suure Pulitzeri auhinna 1927. aasta jooksul ilmunud parima dramaatilise teose eest omandas noor ülikooli dotsent Paul G r e e n. Tema tragöödia In Abraham’s Bosom on nii sisult kui vormilt väga julge asi. See on terav kaebus Ameerika kodanikkude vastu, kes on saanud sõnamurdjaks oma mustanahaliste kaaskodanikkude suhtes, ja ühtlasi manitsus, et Ameerika neegrite elule antaks mingit sisu ehk muidu nad hakkavad seda otsima ise. Näidendit etendati nädalate kaupa ühes väikeses katseteatris, kuna talle pääs suurtesse teatritesse on suletud Ameerika teatridirektorite vaenu tõttu uue sõna ja uute voolude vastu.
Loomingust nr. 2/1928
