Valitseva rahva üliõpilaskonnale.
Mul on heameel tervitada Eesti Üliõpilaskonda vabariigi 10. aastapäeva puhul.
Möödunud on ajad, mil eestlasist üliõpilaskond tundis end võõrast vaimust ning kultuurist valitsetavana, samuti ka võimust. Ajaloo-osad on ümber pöördud. Valitsetav on valitseja. Valitseja pühitseb oma võimu saamise sündmustiku 10-dat aastapäeva.
Akadeemiline noorus elab peamiselt meeleoludest, aadetest ning püüetest, mitte ainuüksi või peaasjalikult materiaalsest kasust, „igapäevasest leivast”. Küsib sageli tänapäeva inimene, kelle meeleolud tingitud oma olemise kitsast raamist, mis kasu mul Eesti riigist? Üliõpilasele on see küsimine võõras. Üliõpilane hindab rahvusriiki kõigepealt oma meeleolult, meelsuselt, oma vaimu kalduvuselt.
Eesti riik rajati mitte omakasupüüust, maade ja muude varade ahnusest, vaid ideelise rahvusliku liikumise tungist. Kes küsis algpäevil, mis kasu on meil Eesti riigist? Mitte keegi. Iseteadvusse kujunenud ürgjõuline iseseisvuse tung otsustas 1917. ja 1918. aasta revolutsiooni avarustes eesti riigi asutamise. Alles hiljem, riigi ja rahvamajanduse seadmise keerises, esindusid materiaalse kasu ja sellest tekkiva psühholoogia küsimused. Kuid ükski riigikeha, samuti kui füüsilise inimese oma, ei ela ainuüksi mateeriast, vaid peamiselt küll vaimu energiast, selle tahte pingest.
Tahtejõud, kõlbline kohustus ja meelsus juhivad inimesi edasi ka materiaalse elu suurimas kitsikuses. Nii sündisid ja arenesid inimloos suurimad liikumised, ja nad võitsid. Meie oma riiklikus korralduses ei ole kaugeltki veel materiaalse elu täiuses, kuid kas vähendab see meelsuselt kindlas eesti autonomistis, eesti rahva iseseisvuse vaimukandjas, usku riikliku iseseisvuse kõrgesse väärtusse? Ei. Vaim asendab liha ja ületab selle. Vaim korraldub ümber meelsuseks, tahteks, kujuneb inimese nõrga natuuri kõvemaks pooleks ja ei loobu inimest juhtimast ka kesk- ning vanaea aastais, kui harilikult inimest valdamas juba kahtlused ning nooreea vaimu ümberhinnangud.
Ma sooviksin näha Eesti Üliõpilaskonda rahva riikliku iseseisvuse kõrge väärtuse vaimukandjana ja selle eest võitlejana suurima tahtepingega ka siis, kui kitsikuil ajul liha nõrkemas ja paljud rahva liikmed tüdimas.
Ei ole suurimat võitlust võitlusest üleoleku eest. Kes võitjaks, valitsejaks tulnud, ei taha enam olla valitsetav.
Valitsejat juhib alati tema kindel ideoloogia.
Noore valitseva rahva üliõpilaskond loogu valitseva rahva ideoloogia, ja ärgu hoidku seda vaka all, vaid levitagu.
Eesti Üliõpilaskond, kes kitsamail ajul praegusist andnud eesti rahvale esimesed ja suuremad rahvusliku kultuuri ideoloogid, kes andnud eesti rahvale rahvuslipu, see üliõpilaskond andku rahvale ka nüüd riikliku iseseisvuse ideoloogid, kes viivad rahva läbi õnne-, jõukuse-, kui ka mure- ja kitsikuspäevist.
Eesti rahva riikliku iseseisvuse 10-aastane vaimu- ning majanduse-ja sotsiaalelu toodang annab kindlameelsele pioneerile materiali külluses, et hingest eemaldada skepsist ning täituda austuse ja lugupidamise avaldusist eesfi rahva võimeisse, idealiseerides neid võimeid ja kasvatades ennast kui ka teisi valitseva rahva iseteadvateks liikmeteks, olles teadmises, et järgnevail aastakümneil ja sajandeil on iseseisvust rahva kõrgema varana sama raske alal hoida kui oli seda kätte võidelda esimesel aastakümnel.
Tallinnas, 9. veebruaril 1928. a.
K. Einbund
Üliõpilaslehest nr. 2/1928
