Märkus Eesti karskustöö algaegade käsitlemise kohta.
Y. Virula (= J. Tilk) avaldab Eesti Kirjanduses nr. 10 s. a. õienduse R. Hanssoni kirjutuse puhul M. J. Eiseni karskustegevuse kohta E. K. nr. 9 s. a., seletades, et karskustööd tehtud Eestis juba varemalt kui 40 aasta eest, selle väite tõendamiseks muu seas „Meelejahutajat” ja „0levikku” tsiteerides.
Y. Virula väidete kontrollimiseks on „Meelejahutaja” esimesed aastakäigud läbi vaadatud. On selgunud, et enne 1885. a. neis kirjutusi karskusküsimuse kohta ei leidu. 1885. a. 88. Lhk. antakse aga õpetust, „kuidas piimast viina teha”: 10 toopi piiritust + 10 toopi piima j. m. kokku keeta, saavat „hea jook!” – Lhk. 177 seletatakse, toitudest ja jookidest üldiselt kõneldes, et piirituse palju joomine võib halbu tagajärgi tuua, ja et inimene, kes ennast joomises ei jõua talitseda, peaks sellest eemale hoiduma. Kuid sealsamas kiidetakse korralikku marjaviina „pruu-kimist” toiduainete kõrval väga sündsaks vanematele inimestele ja haigetele! Edasi kiidetakse õlut, millel olevat küll «kaunis väike toitmise võim”, mis olevat aga siiski «seedimist korralikult edendav ja vere ümberjooksmist ning nervude kogu õrnalt ärritav jook, mis inimese terviselekunagi nii kahjulik ei ole, nagu põletatud viin”. Järgneb õpetus hea õlle valmistamiseks.
„Meelejahutaja” sellekordne toimetaja J. Kunder oli ise kõike muud kui täiskarsklane.
Mis puutub „0levikusse”, siis selgub, et selles on küll 1883. aastast peale teateid karskusliikumise kohta avaldatud. Peale ühe pikema kirjutuse, mis arvatavasti Grenzsteini enese sulest, tunnistab M. J. Eisen need kirjutused omadeks, olgugi et neil «Olevikus” eriline nimemärk puudub, mille tõttu ka Y. Virula võis teadmatuses olla nende autori kohta. Nii algab M. J. Eiseni karskustegevus õieti 1883. a., 1881. a. sõlmitud tutvuse mõjul Soome karskustegelase dr. A. A. Granfelfiga. M. J. Eisen oli ka see, kes «Olevikus” soovi avaldas, et õp. M. Lipp Gran-felti «Nykyajan raittiusliike” eesti keelde tõlgiks. Samuti avaldas M. J. Eisen ühe temale dr. A. A. Granfelti poolt saadetud kirja „0levikus” ja kirjutas „Olevikule” üldse teateid soome kirjanduse, karskusliikumise ja laulupidude asjus.
„Alku” asjus on R. Hansson oma kirjutuses tõesti vääratanud. Jutt võis olla ainult karskusseltsist „Retusaarest” Kroonlinnas, mille asutamisel oli kaastegev M. J.. Eisen, kes elas sel korral Kroonlinnas. Igatahes on J. Tilk M. J. Eisenilt karskusselts „Retusaare” põhikirja palunud ja on see temale ka saadetud. Kumba põhikirja, kas „Alku” või „Retusaare” oma, on enam tarvitatud „Tähe” põhikirja kokkuseadmisel, seda võiks näidata ainult nende põhikirjade võrdlemine, mis aga praegu võimata – nende originaalide või koopiate puudumisel.
Villem Ernits.
Eesti Kirjanduse numbrist 12/1925
