http://www.kirjandusarhiiv.net Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika Wed, 08 Sep 2010 18:26:59 +0000 http://backend.userland.com/rss092 en      Möödunud sajandi lõpu tihe poleemiline kirjandus, kantud peamiselt ründava panslavismi ja konservatiivse baltisaksluse võitlusest, on oma kaasaegse ajaloo skitseeringuis teravalt kokku põrganud Põhja-Eesti usuvahetusliku liikumise küsimuses. Kui siin tekkinud vastasarvamusile mitte läheneda tarbetult agara vahekohtunikuna, siis siirdub meie tähelepanu võimu ja õiguse küsimuste asemel sündmuste sisulisele käsitlemisele ja liikumise poliitiliste ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=594      almisjumalaga on asi niisama lihtne kui valmisriidega: so­bib - võtad omaks, ei sobi  - astud   edasi   ja vaatad teist. Ning kui oled kord ühe omandanud ja evid ründava iseloomu, võid pastor Kärkmannina „Amee­rika Kristusest" teistelegi peale käratada: „jalaga tagumikku ja taevaväravast sisse! Hö! Sa pead õndsaks saama.." Sootuks raskem on aga sellise inimese olukord, kelle ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=593    ssee on meil viimase poolteise aastakümnendi kestel jäänud vähepraktiseeritavaks harulduseks, mingiks mälestiseks  luksuslikumailt aegadelt. Hoolimata asjaolust, et meie väikesearvulisel kirjanduslikul kogudusel - suure „publiku" murdosakesel - ei puudu aukartust selle žanri ees ega huvi ta vastu. Võiks öelda, et praegu tunneme õtse nälga essee järele - kasvõi „Siuru"-aegse, eksaltatsiooni või ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=591    nglise tänapäeva kultuurist ja kirjandusest püsib mandril kahjuks paiguti veel arva­mus, nagu see oli aastat kolmkümmend tagasi. Inglise kirjanduses peetakse prae­gugi veel tooniandvaiks nimesid nagu Kipling, Conrad, Galsworthy, Bennett, Wells ja Shaw. Ometi kuuluvad kõik nimetatud, kellest vaid kaks viimast on elus, oma loomingulaadilt möödunud sajandisse või Maailmasõja eelsesse ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=588     Antinoomiaks nimetatakse teatavasti kahe teineteist eitava otsustuse vastuolu. Eriti kuulsad on I. Kanti poolt esitatud nn. kosmoloogilised antinoomiad, milledest esitame mõned näiteks. Nii väidab üks otsustus, nn. tees: „Maailmal on kindel algus ajas ja ta on suletud ruumilistesse piiridesse". Teine otsustus, nn, antitees, väidab seevastu: „Maailmal ei ole mingit algust ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=586       1 ma esimesel loomingu järgul kasutab Metsanurk kodukohalist koloriiti peamiselt teoste maastikulise tausta ja sündmustiku põhikavandi kujundamisel. Autobiograafilise ainestiku varal ühendab ta mõttekujutuslikud teemad alatiselt voogava tõsieluga ja asetab tegevustiku kodumaise miljöö raamistikku. Põhja-Tartumaa soostikuilmelist maastikku, mille tagapõhjaks on suvel helerohelised kasesalud ja tumedatoonilised kuuse- ning männimetsad, kohtame juba Metsanurga pikemas ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=585      1739. aastal seletab Liivimaa „valitsev maanõunik" Vene riigivalitsuse järelepärimise peale ametlikult, et talupoeg oma eluga ja ihuga on täiesti pärishärra alla heidetud ja tema oma, ja 1765. a. ütleb Liivi maapäev „talu pojad Rooma õiguse kõige täielikumas mõttes pärisorjad (servi) olevat, nii kaugelt kui see ristiusuga kokku sünnib". Talupoja ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=584     oore Metsanurga esimeste kirjanduslike katsetuste seas leidub jutustus „Pühade lõpp", kus noor arst asetatakse lõbusasse seltskonda ja mees tunneb end selles nii toredasti, et sõbrad ei taha äragi tunda endist tagasihoidlikku ning morni seltsimeest. Põhjus on üsna asjalik. Üliõpilaspõlves oli töötatud väga kitsastes tingimustes, nüüd noore arstina on juba jõutud ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=583     ja intiimühingute osa tähendatud alal. „Kultuur, vaimliste ja hingeliste väärtuste tulipunkt, võib ainult üksikute vaimuprismades murdudes pikkamisi, põlvede kestel, kogu rahva sisemiseks omanduseks muutuda". Need Α. H. Tammsaare sõnad peaksid väärima meie üliõpilaskonnas kõige tõsisemat tähelepanu. Seda enam, et meil kahjuks mitte just tugevaid vastuväiteid käes pole, millega võiksime ümber lükata sama ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=581      I. Kaarle Krohn: Suomalaisten runojen uskonto, 360 lhk., 1915. Uno Holmberg: Lappalaisten uskonto, 112 lhk., 1915. Uno Holmberg: Permalaisten uskonto, 208 lhk. Uno Holmberg: Tscheremissien uskonto, 128 lhk., 1914. Nimetatud teosed on osa laialt kavatsetud kogutööst „Suomen suvun usko annot", mis osalt Soome Kirjanduse Seltsi, osalt Söderströmi kirjastusel ilmub. „Üksi soomlased, eestlased ja ungarlased Soome soo ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=580    aadeldes üle keskea jõudnud kirjaniku loomingut, märkame mõnikord selgemini, mõnikord tuhmimini tuhandeid siduvaid motiiviniidikesi. Sõrmitsedes ning kokku korjates, võrreldes ning esile tõstes üksikuid juhtmotiive, võime põimida tiheda koe. Mida mitmekülgsem ning viljakam on kirjanik, seda raskem on ühte haarata tema elutööd. Ka Metsanurga puhul ei ole see mitte eriti kerge. ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=578     I. Saksamaa tõusis 1866. ja 1870./71. a. sündmuste tulemusena Euroopa juhtivate riikide hulka. Omandatud tähtsa positsiooni säilitamiseks oli vajalik Saksa keisririigi seisundit välispoliitiliste vahenditega võimalikult kindlustada. Riigikantsler Otto v. Bismarck arvas õigusega, et Saksa seisundit võisid ähvardada kõik suuremad konfliktid Euroopas, sest iga sõjavõimaluse tekkimine võis õhutada Prantsusmaa revanšipüüdeid. Konflikti ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=576      Tütarlastele määratud lugemisvara moodustab vaevalt 10% meie laste- ja noorsookirjandusest. Seda pole just palju; vaevalt siiski tarvitseb kurta tütarlaste raamatute arvulise vähesuse üle: nii poiss- kui tütarlastest peavad ju kasvama inimesed, ühes ja samas maailmas tuleb elada nii poistel kui tüdrukutel, - igakülgselt peavad seepärast nii poisid kui tüdrukud seda ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=575       n autoreid, kelle töödest tuleb ideed või isegi nende autorisuhet otse välja nuhkida, kellele loomingut algatavad ja juhivad peamiselt aineelamus või ka vormielamus, jutustamislõbu, plastiliselt esile kippuvad kujud või isiklik tundmussisu, kuna ideeline seisukohavõtt kas üldse puudub või on teosele ainult nagu tagant järele püütud juurde lisada. On aga ka ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=574      Oma kodumaa suurele publikule vaevalt tuttav, on Edwin Arlington R o b i n s o n elanud ja teotsenud vaikuses ning üksinduses, aga sellest hoolimata või just selle tõttu ta on tõusnud Ameerika tähtsaimaks lüürikuks. Möödunud aastal ta esines pikema vaheaja järele suure eeposega "Tristan" ja leidis arvustuse ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=572     on tähelepanuväärivaim tänapäeva inglise naiskirjanik. A. Maurois, meilgi tuntud „Shelley" autor, kirjutab temast ülevaatliku artikli Nouv. Lit.-is. Oma tutvuse järele selle naiskirjaniku esimese kättesattunud romaaniga lausub ta vaimustatult: kas on romaanide harrastajail suuremat rõõmu, kui leida romaan, mis on algupärane ja sügavalt inimlik? Kui mõni aasta hiljem ilmus Mrs Dalloway, ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=571       A. Behrsing, Grundriss einer Geschichte der baltischen Dichtung, Leipzig, 1928.    Uskumatu, aga tõsi: „Balti (s. o. balti sakslaste) kirjandusajalugu ei olnud tänini olemas." Selle enesetunnistusega algab hiljuti ilmunud „Grundriss einer Geschichte der baltischen Dichtung". Teretulnud kõigile huviosalistele. Vähe enam kui sada aastat tagasi heitis valgustatud K. G. Sonntag Riias paberile lühikese ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=570        l. Asudes alamal vaatlema murdeealise noorsoo kirjanduslikku ainevalda ja käsitluslaadi, tähendatagu, et seejuures ei saa tähele panemata jätta noorsoo hingeelu iseärasusi ja hingelist struktuuri teatud arenguastmeil. Kõike seda peab noorsookirjandus arvestama, ta peab vastama noorte huvide maailmale ja hingestruktuurile. Parimgi teos, kõrgeimadki pedagoogilised väärtused jooksevad tühja, kui noores puuduvad vastavad ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=569          Niisiis jällegi Berliinis. Tunnustan, see kujutelm, mis tekkinud äraolu ajal kirjade ja ajalehtede põhjal, ei vasta õieti tõele. Imestad selle võrdlemisi korrektse mulje üle, mida sünnitab Berliin. Tänavad on küllaltki puhtad, igal pool näete hallide majamasside vahelt väikeste eesaiakeste, palkonite ning alleede värsket rohelist. Inimesed on korralikult riietet, läänepoolses ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=568     G. Ribémont-Dessaignes, ajakirja Bifur toimetaja ja tuntud novellist, on Nouv. Revue Française 'i veergudel (juuni-juuli 1931) avaldanud katkeid dadaistide ajaloost, mis kogu seda palju kõmu tekitanud kirjanikkude rühma, kuhu ta ka ise kuulus, ootamata küljest valgustab ja - paljastab. Liikumise algus ulatub tagasi 1916. aastasse, kus Zürichis tegelesid: rumeenlane Tristan ... http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=567